ametis oldud ajaga; Ametikoha mittepäritavus ja - ostetavus; Ametniku allutatus rangele ja ühtsele distsipliinile ning kontrollile. Weberi koostatud mudelil oli kolm peamist eesmärki, mida ta tahtis eelpool toodud põhimõtete rakendamisel saavutada: 1) kiirem töö tegemine, 2) usaldusväärsuse tõus, 3) isiklike suhete elimineerimine. 3. JUHTIMISMUDELITEST ÜLDISELT Kas saame erinevaid juhtimismudeleid vaadelda vaid aspektist parem- halvem? Ilmselt pööratakse liialt vähe tähelepanu asjaolule, et erinevad juhtimisteooriad ei pruugi alati omavahel konkureerida. Olemuslikult võivad need ka üksteist täiendada või hõlmata (s.t. neid saab edukalt koos rakendada), teatud juhtudel aga rakendamise mõttes ühisosa üldse mitte omada. Klassikaline juhtimismudel eeldab järgmisi aspekte: Hierarhilised organisatsiooni struktuurid on vahendiks korra loomisel
3. valmidus võimu rakendamiseks; 4. eneseväljendamisoskus; 5. positiivne orienteeritus; 6. kaastöötajate arendamine; 7. grupiprotsesside juhtimine. Juhtimisel peab juht lähtuma järgmistes põhimõtetest: * juhtimiskorraldus peab vabastama juhid rutiinsest tööst; * juhtimiskorraldus peab andma töötajatele maksimaalse iseseisvuse ja loovuse; * juhtimiskorraldus peab suurendama ettevõtlikkust ja kohanemisvõimet. Erinevates ettevõtetes kasutavad juhid väga erinevaid juhtimismudeleid. Alljärgnevalt on esitatud mõningad neist. Juhtimine erandi põhimõttel (management by exeption) iga töötaja tegeleb oma rutiinse tööga, millest kinnipidamist jälgib kontrollsüsteem. On kindlaks määratud lubatud kõrvalekaldumised. Juhtimine juhtimisreeglite järgi (management by decision rules)- tuleneb eelmisest. Teiste töötajate sekkumine toimub ainult kindlate reeglite järgi ning kõik potentsiaalsed otsustamissituatsioonid on ette nähtud.
ning arvamusblogides.100 Ühinguõiguslik keskkond peab tagama õiguskindluse, atraktiivse majanduskeskkonna, aitama kaasa ühingute ekspordi- ja konkurentsivõime suurendamisele ning soodustama ellujäämisvõimeliste ühingute asutamist ja arendamist.101 Mõned näited analüüsimist ja/või lahendamist vajavatest sisulistest probleemidest ühinguõiguses: ühingute juhtorganite struktuur ja pädevus (nt kas lubada aktsiaseltsil ka teist tüüpi juhtimismudeleid kui üksnes juhatusest ja nõukogust koosnev juhtimisstruktuur); juriidiliste isikute kapitali kaitse (millisel viisil saaks kõige efektiivsemalt tagada võlausaldajate huve, ilma et see mõjuks pärssivalt ettevõtlusega alustamisele); õiguskindel osanike nimekirja pidamise regulatsioon; vähemus- ja enamusosaluste omajate õiguste tasakaalustatud kaitse (nt heidetakse vähemusosaluse omajate väikest kaitset ette Maailmapanga Eesti kohta koostatud
partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka ebaeetilisi otsuseid. Eetilised juhid ei suuda kaua koos töötada ebaeetilises töökeskkonnas. Eetilisuse levikuga tuleb ettevõtte siseselt olla järjekindel ja tänapäeva ühiskonnas tuleb eetilisuse tagamiseks teha väga palju ennetavaid protseduure. Inimesi tööle värvates tuleb rääkida eetilisusest. Samuti õpetatakse osades ülikoolides eetilist juhtimist. Kui inimene
Nimetatud juhtimisala on üks juhtimisteaduse arenevatest valdkondadest, mida on põhjalikult uuritud saksa keeleruumis30. Suunitluse all on siinkohal mõistetud juhtimisõpetust ja praktikat (raamatu ,,Juhtimine" autorite arvates on selles mitmeid küsitavusi). See mõõde sisaldab31: 1) Juhtimisstiile (näiteks autoritaarne- või ,,las-minna" juhtimisstiil); 2) Juhtimiskontseptsioone (näit. ühe- või mitmemõõtmelised juhtimiskontseptsioonid); 3) Juhtimismudeleid (näiteks situatsioonile või mänedzmendile orienteeritud juhtimismudelid); 4) Juhtimispraktikat (näiteks konkreetne juhtimissündmus ettevõttes). Küsitavusteks on siin nii mõõtme nimetus kui ka juhtimisõpetuse mõiste kasutamine juhtimispraktika ,,vastandina" (juhtimisõpetuse asemel võiks kasutada paremini juhtimisteadus), samuti on vaieldav juhtimisõpetuse (või juhtimisteaduse) sisuselgitus. Kolm nimetatut (juhtimisstiili, -kontseptsioonid
annaabi.ee 
