ümbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salapärastest sähvatustest Kuul. Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Esimene inimene kosmoses Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas
aprillil 1960 Projekt suleti sama aasta juunis. Friendship 7 NASA projekti Mercury eesmärk oli saata mehitatud kosmoselaev Maa orbiidile tiirlema. 20. veebruar 1962, esimene mees orbiidil John Glenn. Missioon kestis 7 tundi. NASA ,,mehitatud satelliit" programm on nüüd kasutusel 24/7 Apollo 11 Esimene kosmoselaev, mis viis inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Apollo 11 ,,Teel Kuule" 1969. aasta 16. juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19
Kui külgturvapadi on asendatud, pange istme seljatoe kate. Turvavöö (turvavööd), kui need on kahjustatud või eelpingutid (- nõuded) paigaldatud. Istekoha komponendid, kui see on kahjustatud. Spiraalkaabel, kui see on kahjustatud või turvapadjad on paigaldatud. Rool, kui see on kahjustatud. Ümbritsevad komponendid ja kaunistused, kui need on kahjustatud. Märkus: SRS juhtimismooduli asendamine nõuab programmeerimist. SRS-juhtmestik ja mitmikvoolikud, kui leitud halvad või kahjustatud alad. Kõrvaldamine Sõiduki tootja soovitab, et kasutatavad SRS-komponendid oleks plastkotti pandud ja kõrvaldataks vastavalt kohalikele eeskirjadele Rooli eemaldamine ja paigaldamine Vajab erilist tähelepanu Seisake süsteem ja eemaldage juhi turvapadi.
Gordon sai dublööriks Apollo 15 ekspeditsioonis, siis määrati ta ekspeditsiooni Apollo 18 komandöriks, aga see lend jäeti ära (nagu kaks järgmistki). Kosmosesse Gordon enam ei lennanud. 1972. aastal lahkus ta NASA-st ja töötas erinevatel ametikohtadel erinevates ettevõtetes, mis tegelesid insener-tehniliste lahendustega. 19 Apollo 13 Apollo 13 meeskonda kuulusid komandör Jim Lovell, juhtimismooduli Odyssey piloot Jack Swigert ja kuumooduli Aquarius piloot Fred Haise. Jim Lovell oli veteran, kellel seljataga juba kolm kosmoselendu ning rohkem tunde kosmoses (572) kui ühelgi teisel astronaudil. Apollo 8 lennul oli ta Kuu tagumise külje juba ära näinud. Teiste meeste jaoks oli see esimene lend. Fred Haise oli tuntud kui tehnikaspetsialist, kes teadis iga pisiasja kuumooduli iga detaili kohta. Jack Swigert sattus aga meeskonda alles viimasel hetkel
Juhtmoodul on mõeldud kahe IGBT-transistori juhtimiseks kolmefaasilises sildlülituses. Juhtmoodulis sisalduvad kõik ülalnimetatud tunnused, mis on vajalikud muunduri töökindlaks talitluseks. Tavaliselt koosneb juhtmoodul ajaliste viidete juhtimisplokist, blokeeringu ja lülitusaegade määramise plokist, galvaanilise eralduse plokist, positiivsete ja negatiivsete paisupingete generaatorist ja mõnedest diagnostika- ja kaitselülitustest. Transistori juhtimismooduli põhiosaks on paisupingete generaator. Joonis 3.20 näitab suure võimsusega muundurites kasutatava paisupingete generaatori talitluspõhimõtet. Võrreldes lihtsustatud paisupingete generaatoriga (joonis 3.12), on vooluahel teostatud paisu-emitteri RGE takistiga ja kahe kondensaatoriga. Mitmetes rakendustes võib paisu-emitteri takisti (tavaliselt 112 10... 100 k) ka puududa, kuna see väldib paisu mahtuvuse ettekavatsematut laadumist
annaabi.ee 
