Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi. Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami kiiruse reguleerimine, sisse ja välja lülitamine olenevalt käsklustest mis ta juhtimissüsteemilt saab. Ajami juurde kuulub õhuklapi ajam, millel on kaks asendit, üks on normaalasend, mis võimaldab ajami normaaltalitlust, ehk laseb sissepuhkeventilaatoril piisavalt õhku võtta ja teine on avarii asend
modifitseerimine. 6. Erinevus süsteemi spetsifikatsiooni ja tegeliku süsteemi vahel Süsteemi spetsifitseerimine toimub (pool)formaalses maailmas, tegelik süsteem eksisteerib aga mitteformaalses maailmas. 7. Miks ei saa süsteemile esitatavad kasutajanõuded kunagi täielikult kirjeldada süsteemi soovitavat funktsioneerimist? Süsteem toimib reaalses maailmas, kus objektidel on loendumatu arv omadusi. Arvuti kaudu tekib suletud juhtimisahel, mis võib oluliselt muuta esialgselt hinnatud (ilma arvutita eksisteerinud) süsteemi omadusi ja temale esitatud nõudeid ja kitsendusi. 8. Tarkvarasüsteemi funktsionaalsed nõuded Mittefunktsionaalsed nõuded tulenevad vajalikest ajalistest kitsendustest ning töökindluse, ohutuse, hooldatavuse, turvalise jms nõuetest. 9. Mis on reaalajasüsteem? Reaalajasüsteemi võib vaadelda kui loodus- või tehiskeskkonda sisseehitatud
ka klemmid 6 ja 7 (7 soonega ühendusjuhe, standard ISO 11992 ning ISO 7638). Andmeedastus veokist haagisesse toimub CAN andmesiini "Haagis" (klemmid 6 ja 7) kaudu. Sele 25. Haagise ühendusjuhe peab olema alati pistikupesas (allikas: WABCO) NB! Kui haagisesse on integreeritud EBS, aga veoki ja haagise vahel kasutatakse ainult 5 soonega ABS ühendusjuhet, töötab ainult tavaline pneumaatiline juhtimisahel. Ka siis saab haagist pidurdada elektriliselt reguleeritult, sest haagise juhtplokk saab määrata pidurirõhu nimiväärtuse pneumaatilise juhtimisahela kaudu. Seega jäävad alles kõikrõhureguleerimisfunktsioonid ning pidurdusjõudude reguleerimine nii ALB anduri abil kui ka ABS abil. Võimalikud on ka kombinatsioonid EBSiga veokist koos tavalise haagisega ja ilma EBSita veokist ISO 11992 ning ISO 7638 standarditele vastavate haagistega. Mõju haagisele oleneb suruõhu ja
Miks ameteid moodustatakse, ümber korraldatakse, lõpetatakse? Uus tegevusvaldkond Vajadus mingit tegevusvaldkonda eelisarendada Järelevalve funktsiooni täitmiseks Tegevusvaldkond ja ülesanded kattuvad Koostöö korraldamise asemel on lihtsam ühte liita Pole (enam) iseseisvat tegevusvaldkonda Liiga väikesed – mõttetud juhtimiskulud Liiga suured – juhtimisahel liiga pikk ja kohmakas jms Ametite mudelid: Rootsi mudel: tugev amet – nõrk ministeerium Soome mudel: tugev ministeerium – nõrk amet Portugali mudel: Tugev ministeerium – tugev amet Vene uus mudel: Ministeerium-amet Eesti mudel? Suur/väike/tugev/nõrk/? amet Valitsusasutuse hallatava asutuse tunnused:
(Uü- Joonis 1.1 UTS) - Antud põhimõtteskeem koosneb Leonardajamist ja tema juhtimisalatest. Leonardajami osadeks on generaator (G) ja elektrimootor (M), koos oma mähiste takistustustega (RAG ja RAM). Ülejäänud skeem on juhtimisahel. Printsipiaal skeemil näeme elektrimootorit M, mille kiirust me püüame hoida konstantsena. Selle jaoks on paigaldatud mootori võllile tahhogeneraator (TG), mille abil muundatakse mootori pöörlemiskiirus tagasiside pingeks (U ts). Seda pinget võrreldakse etteande- või ülesandepingega (Uü). Ülesandepinge seatakse reostaadiga Rs. Uü määrab ära mootori pöörlemiskiiruse Uü-Uts liidetakse pingega U0. See on kohalik tagasiside, mis
Vahelduv- ja alalisvoolu kontaktoreid, mis töötavad elektromagneti- tega, kasutatakse elektrimootorite distantsjuhtimiseks ja mujal. Kontaktor lülitatakse võrku lüliti või käivitusnupu abil. Elektromagnetankur tõmbub vastu südamikku, kui elektromagneti mähist läbib vool. Võll pöördub koos liikuvate kontaktidega ning peakontaktide kaudu saab toite tarbija, abi- või blokeerkontaktide kaudu aga ühendatakse näiteks elektromagneti mähisel vooluring või mõni teine juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring. Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat. Samaargselt avanevad kontaktori pea- ning blokeerkontaktid. (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare. Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles on peale kontaktori ka termorelee ja blokeerkontaktid
annaabi.ee 
