5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed on motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju ning edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse. Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks
aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku: ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käsklusi! ● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad: - seljaajunärvide eesmised - motoorsed juured ja - tagumised - sensoorsed juured. ● kaelapiirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt - mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad ● nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt
Hallainel, mis seljaaju ristlõikel meenutab liblika kuju, eristatakse ees- ja tahasarvi. Rinna- ja nimmepiirkonnas esinevaid hallaine paksenedeid nim külgsarvedeks, seal asuvad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa preganglionaarsed neuronid. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsiooni: seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõtta; 2) juhtefunktsiooni, sel puhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeksustele. Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paar seljaajunärvidega nim segmentideks. Seljaaju saab impulse puute-, valu-, temperatuuri-, proprio- ja vistserosensoreilt. Sensorite poolt vastuvõetud impulsid suunduvad seljaajju spinaalganglionis paiknevate närvirakkude jätkete moodustatud selgmiste juurte kaudu. Spinaalganglioni mood seljaaju tsentraalne
Aju suurtes poolkerades ja väikeajus moodustab hallaine välimise ühtlase kihi, mida nimetatakse kooreks. Koore all asub valgeaine ja selle sees on hallaine kogumid tuumad. Hallaine tuumad kujutavad endast mitmesuguseid pea- ja seljaaju keskusi, mis reguleerivad elundite talitlusi (süljeerituse keskus, neelamis- ja hingamiskeskus). Valgeaine 26 närvikiudude kimbud ühendavad pea - ja seljaaju osasid omavahel ja täidavad juhtefunktsiooni annavad närviimpulsse edasi. Pea ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega, sest ajuaine vajab pidevalt hapniku ja toitainete juurdevoolu. Närvid jagunevad 12 paariks peaaju ehk kraniaalnärvdeks ja 31 paariks seljaaju ehk spinaalnärvideks. Nad innerveerivad (närvidega varustatus) oma harudega kõiki elundeid. Elundites ja kudedes on sensoorsed (tunde) e. aferentsed närvilõpmed retseptorid ja motoorsed (liigutajad) e. eferentsed närvilõpmed
annaabi.ee 
