vajasid elus püsimiseks. Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda. Rüütel Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need tradistsioonid keerlesid nüüd aristrokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning
hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14. Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures? · Ainuparteisüsteem · Natsism · Üksikisikule allutatud riigikontroll · Riik kontrollis maj. Elu · Rahvas kaasatud rahvaga manipuleerimine 15. Kas Hitler oli edukas või edutu riigijuht? Mille põhjal sa seda hindaksid? Edukas oli sellepoolest, et enamik kuulasid teda ega julgenud vastu vaielda,aga edutu oli selle poolest, et riigil ei läinud majanduses hästi
kuningat. Teised seletused on osutanud nendele inimeste omadustele , keda Rahva Tempel ligi tõmbas. Enamik neist olid vaesed ja vähese haridusega isikud, kes olid valmis loobuma oma mõtlemis- tegutsemisvabadusest turvalisuse eest, mis pakkus neile koht, kus kõik otsused nende eest ära tehti. Ning mõned seletused rõhutavad Rahva Templi poolreligioosset olemust, mis omistas kõrgeima prioriteedi pimedale usule sekti juhisse. (Cialdini 2005: 158) Peaksime tähele panema ja aru saama, et me ei tohiks oma otsustes ja käitumistes võtma sarnaseid seisukohti, üksnes teiste käitumise põhjal. MEELDIVUS Inimesed eelistavad pigem neile vastu tulla, keda nad tunnevad või kes tundub neile meeldivana. On oletatud, et füüsiline atraktiivsus või füüsiline ilu, hea välimus annab palju eeliseid sotsiaalsetes suhetes. Paratamatult omistatakse neile inimestele positiivseid iseloomuomadusi:
kuningat. Teised seletused on osutanud nendele inimeste omadustele , keda Rahva Tempel ligi tõmbas. Enamik neist olid vaesed ja vähese haridusega isikud, kes olid valmis loobuma oma mõtlemis- tegutsemisvabadusest turvalisuse eest, mis pakkus neile koht, kus kõik otsused nende eest ära tehti. Ning mõned seletused rõhutavad Rahva Templi poolreligioosset olemust, mis omistas kõrgeima prioriteedi pimedale usule sekti juhisse. (Cialdini 2005: 158) Peaksime tähele panema ja aru saama, et me ei tohiks oma otsustes ja käitumistes võtma sarnaseid seisukohti, üksnes teiste käitumise põhjal. MEELDIVUS Inimesed eelistavad pigem neile vastu tulla, keda nad tunnevad või kes tundub neile meeldivana. On oletatud, et füüsiline atraktiivsus või füüsiline ilu, hea välimus annab palju eeliseid sotsiaalsetes suhetes. Paratamatult omistatakse neile inimestele positiivseid
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Vanasti kogunesid sõjamehed salkadesse ja nendes salkades oli aegade jooksul tekkinud välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhisse. Need traditsioonid keerlesid nüüd aristokraatide sõjasalga ümber, millest oli saamas eliit. Pidulik relvade üleandmine muutus noore vürsti troonile astumise tseremooniaks , mida meie teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsa varustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning
teel). Tekkis vastureaktsioonina kommunismile (revolutsioonidele) antibolsevism. Marurahvuslus ja darvinismi olelusvõitlus (sallivus=nõrkus). Tegevus (võitlus) on olulisem kui filosoofiline targutamine. Loogika ja mõistuse asemele emotsioonid ja vaistud. Antiliberaalsus. Parlamentaarse demokraatia eitamine. Fasism / natsism tekkis alles massidemokraatia tingimustes. Demokraatia asemele diktatuur, mille aluseks oli (jumalikustatud) juhi ja rahva ühtsus. Juhiprintsiip ja usk juhisse (,,Füürer käskigu, meie järgneme"). Individualismi eitamine: üksikisiku tingimatu alistumine kollektiivsele rahvustervikule (riigiga samastumine). Parteide asemele riigipartei ja massiorganisatsioonid (nt Hitler-jugend). Ühtsuse tunde tekkimisele aitas kaasa sümbolite kasutamine (natsidel: pruunid särgid, haakrist, natsitervitus jne). Ühelt poolt vanade traditsioonide elustamine (natsidel germaanide müütilised tseremooniad)