*klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas). Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti. Looteea-vastsündinu süda on ümmargune. Vatsakeste läbimõõt on samavõrdne kodade läbimõõduga. *Pärast sündi sulgub botallojuha(6.-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni kuuenda elukuu lõpuks või seitsmenda alguseks. Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e
Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.
Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo-juhaks. See likvideerub pärast sündi. Looteeas ja vastsündinul on süda ümmargune, hiljem alles muutub südamekujuliseks ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga.
seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti väändunud ja pikad, paiknevad munandivõrgus moodustades suletud ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on veresoonterikas intertubulaarne sidekude, mis sisaldab Leydigi rakke. Seemnetorukesed on sepermide arenemis paigaks. Seemnetorukestel on välimine mitmekihiline sidekoeline sein, seal paikevad peritubulaarsed rakud, elastsed kiud ja osadel liikidel ka silelihaskiud. Kihid on eraldatud basaalmembraaniga.väänilistes seemnetorukese siseseinas on spermatogeenne epiteel ehk iduepiteel. Iduepiteeli rakkude vahel paiknevad sertoli rakud.
seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid.
annaabi.ee 
