Jugapuu on levinud Euroopas, Kaukaasias, Põhja - Aafrikas. Meil kasvab looduses Lääne-Eestis ja saartel. Kõik puud on üle loetud ja rangelt looduskaitse all. Euroopas kasvab ta kuni 25 m kõrguseks puuks, meil jääb kohevaks põõsaks. Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas
vetikad ja veeumbrohud. Spetsiaalsete keemiliste ühendite lisamine muudab vee koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist. Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid. VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED
Roomavad, lamenduvad Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised
enamjaolt parenhüümirakkudets. Sügisel elutegevuse vaibumisel nende rakkude kestad korgistuvad ja leht variseb. Pärast lehe eraldumist jääb võrsele lehearm, mis on liigiomase kujuga. Heitlehiste taimede lehtede eluiga piirdub seega vegetatsiooniperioodi pikkusega, milleks on olenevalt laiuskraadist ja liigist kaks kuni kuus kuud. Igihaljastel taimedel on lehtede eluea pikkuseks kaks kuni kümme aastat. Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas
igihaljasokaspuu.Meie oludes moodustab ta harilikult üsna laia põõsa.Ta on jäänuk soojemast atlantilisest kliimaperioodist ning tunneb ennast looduses hästi vaid läänesaartel. Joonis 13. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Jugapuud armastatakse tema tumerohelise värvi tõttu, tema võime tõttu kasvada varjus ja omaduse tõttu reageerida pügamisele sarnaselt heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele, et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete 52 tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed
annaabi.ee 
