Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku
põhjustavad energiakadusid ja mis liidetakse hõõrdetakistuse energiakadudele. Selliseid energiakuluallikaid nimetatakse kohttakistusteks ja sellest põhjustatud survekadu kohtsurvekaoks Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil
. Tööpõhimõtte järgi liigitakse: 1. Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) 2. Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) 3. Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes
Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse labapumpasid diiselmootorite jahutusvedeliku ringi ajamiseks. Nt Tsentrifugaalpump, b)Mahtpumbad -mehaaniline energia kandub vedelikule selle ümber paigutumisel pumba töökambri mahu muutumise tõttu; mahtpumpade ühiseks tunnuseks on asjaolu, et imetav ja surutav vedelik on teineteisest mingi pumba osaga (näiteks klappidega) lahutatud. Nt kolb-; membraan-;hammasrataspump. c)Jugapumbad- pumpamine toimub mingi teise vedeliku, auru või gaasi joakineetilise energia arvel. Kasutatakse nii otseselt pumpamiseks kui ka ainetesegamiseks. d)Elektromagnetpump- Ei ole laevades kasutatav, sest laevas ei ole vajasulametalli edasi pumbata. 29.Neljataktiline mootor - on üldiselt klappidega mis asuvad silindri kaane sees.Klappe avavad nookurid, mida juhitakse läbi tõukuri, mis istub põhimõttelisalt jagajavõlli peal. Jagajavõll pannakse tööle läbi väntvõlli
gabariitidelt suuremad, kuid tema üks iseärasusi on kuiv iseimemisvõime Keerispumba tootlikkus: Q = 0,5u2×F , kus u2 tööratta välisdiameetri joonkiirus , F- ringkanali pindala ; 51 u2 = 0,5 ×D2 ; = 2n/60 = n / 30 ; u2 = n D2 / 60 , kus on tööratta nurkkiirus. Siit: Q = F × n D2 / 120 Keeripumpade põhiparameetrid on : Q = 0,15 - 100 m 3 / h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Küsimus 20. Jugapumbad: ehitus tööpõhimõte, põhiparameetrid, eelised ja puudused , kasutusalad. Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku , segunevad ja liiguvad koos edasi . Segunevateks keskkondadeks võivad olla gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) või vesi puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid. Tööpõhimõte: Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba aheneva ristlõikega
tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud jne.). Kuivendussüsteem. Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes. Vee-eemaldussüsteem on ette nähtud suurte veekoguste eemaldamiseks, mis sattuvad laevakeresse avarii tagajärjel. Sellesse süsteemi kuuluvad suure võimsusega süvapumbad (vette lastavad) tootlikkusega kuni1000 m 3 tunnis ja jugapumbad. See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks
signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud jne.). Kuivendussüsteem. Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes. Vee-eemaldussüsteem on ette nähtud suurte veekoguste eemaldamiseks, mis sattuvad laevakeresse avarii tagajärjel. Sellesse süsteemi kuuluvad suure võimsusega süvapumbad (vette lastavad) tootlikkusega kuni1000 m3 tunnis ja jugapumbad. See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks.
tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud jne.). Kuivendussüsteem. Kuivendussüsteem on ette nähtud igapäevaseks laeva alumistesse osadesse koguneva vee eemaldamiseks tavalistes ekspluatatsioonitingimustes. Vee-eemaldussüsteem on ette nähtud suurte veekoguste eemaldamiseks, mis sattuvad laevakeresse avarii tagajärjel. Sellesse süsteemi kuuluvad suure võimsusega süvapumbad (vette lastavad) tootlikkusega kuni1000 m 3 tunnis ja jugapumbad. See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks
annaabi.ee 
