Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
sama jõudsalt nagu seda oli majandusbuum 1950-1970 aastatel Lääne-Euroopas. Mida põhjalikumalt ma tolleaegset ajalugu uurisin seda kindlamalt ma ka tean, et kõikidele probleemidele poliitikas, majanduses, kultuurielus ja ka isiklikus elus on alati olemas lahendused, kas siis positiivsed või negatiivsed aga igasugune lahendus mistahes probleemile on muutumine tulevikus suunas- parema tuleviku suunas. Kasutatud kirjandus: Tony Judt- Pärast sõda ,,Euroopa taastamine" -Euroopa ajalugu III-V ptk (lk 77-180 ) ,, Euroopa muutub jõukaks" X ptk ( lk 344-395)
võrdlus on äärmiselt õpetlik, sest Saksama ategi läbi tõusuaja kui oli sõjas purustatud.Suurbitannia oli ainus Eur riik, mis väljus sõjast ühemõtteliselt võitjana, Kuigi pommitusl ülisuuredd oli Suurb infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest raskustest ei saadud üle 25 aasta jooksul, aga Saksa marga seisund oli väga stabiilne. Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14. Ginter, J. Erikohtute võimalik koht Eesti Vabariigi õigussüsteemis. "Juridica" nr 1, 1995 15. Heidenheimer, A.J., Heclo, H., Adams, C.T. Võrdlev halduspoliitika. EHI. Tallinn, 1996 16. Hovi, K. Teiste riikide suhtumine Eestisse ajaloo valguses. "Akadeemia" nr 5, 1994 17. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. "Akadeemia" nr 11, 1994 18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr 2, 1994 19. Judt, T. Minevik on teine maa: Poliitilised müüdid sõjajärgses Euroopas. "Akadeemia" nr8-9, 1994 20. Keizerov; N. Võim ja autoriteet.Kodanlike teooriate kriitika. "Eesti Raamat".Tallinn, 1977 21. Kidron, Anti. Suhtlemispsühholoogia."Valgus" Tallinn, 198 107 22. Kehtiv haldusõigus.Konspekt.Autoriseerunud prof. dr.A.-T.Kliimann. Koostanud Lang, V.; Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica" nr 3, 1993 24
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14. Ginter, J. Erikohtute võimalik koht Eesti Vabariigi õigussüsteemis. "Juridica" nr.1, 1995 15. Heidenheimer, A.J., Heclo, H., Adams, C.T. Võrdlev halduspoliitika. EHI. Tallinn, 1996 16. Hovi, K. Teiste riikide suhtumine Eestisse ajaloo valguses. "Akadeemia". Nr. 5, 1994 17. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. "Akadeemia".Nr.11, 1994 18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr.2, 1994 19. Judt, T. Minevik on teine maa: Poliitilised müüdid sõjajärgses Euroopas. "Akadeemia". Nr. 8-9, 1994 110 20. Keizerov; N. Võim ja autoriteet.Kodanlike teooriate kriitika. "Eesti Raamat".Tallinn, 1977 21. Kidron, Anti. Suhtlemispsühholoogia."Valgus" Tallinn, 1986 22. Kehtiv haldusõigus.Konspekt.Autoriseerunud prof. dr.A.-T.Kliimann. Koostanud Lang, V.; Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica". Nr.3, 1993
annaabi.ee 
