1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares
meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid
raamistusse. Jrve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes luna pool vhem kui poolele nimetatud vahemaast. Jrve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Jrve phjapoolses ehk lhemas otsas krgus ks mgi, millest ida ja lne poole laius lagedam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa ldiselt mgine: krged knkad vi madalad med tusid jrsult veest tervelt heksa kmnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli vrdlemisi laugjas, oli taamal mni kngas (lk. 25 lik 3).
oma usku vallutatutele peale. Hoopis vastupidi, paljud mongolid, enamasti likud, hakkasid ise islamit le vtma. Toimus ka vastupidiseid protsesse, budistidelt saadi mitmesuguseid smboleid. Alles Ghazani-nimeline mongoli khaan lks vabatahtlikult sunniidi moslemiks ja hakkas vallutatud aladel kehtestama mitmeid islami reegleid. Tema surmaajaks oli pea kik olulised islamimaailma usuelemendid le vetud. Ghazani poeg Oljetu oli iiit ja see halvendas jrsult suhteid mamelukkidega, kes olid sunniidid. Oljetu poeg Abu Said oli juba snnilt moslem ja ta restaureeris ametlikult islami usu. Seelbi saadi tagasi rahu mamelukkidega. Mongolid olid vallutanud suuri alasid maailmas ning vallutatud alade valitsemisel hakkasid nad le vtma kohalikku kultuuri ja tavasid. Kuna alad olid vga erinevad, siis oli lagunemine vltimatu. Kesk- Aasia ja Prsia aladel sai he sellise khaaniriigi juhiks Timur. Oma olemuselt oligi ta rohkem trklane kui mongol
vigastamata pitseriga. Kuni teie saabumiseni kik taas kinni aetud. nnitlen. 8. november 1922. Lord Carnarvon saadab teineteise jrel kaks telegrammi: Tulen vimalikult peatselt. Loodan 20-ndal olla Aleksandrias. 23. november 1922. Lord Carnarvon saabub Luksorisse. Teda saadab tema ttar leedi Evelyn Herbert. 24. november 1922. Hauakambri kinniaetud sissekik kaevatakse taas lahti. 25. november 1922. Pitserid fotografeeritakse ja murtakse lahti. Nhtavale tuleb jrsult alla suunduv kik. Prahist, mis tidab kiku, leitakse pitseeritud ukse tkid ja purunenud alabasternud. Nib, et hauakambrisse on siiski sisse murtud ja see hiljem taas pitseeritud. 26. november 1922. Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud.
need organismid mageveekogude kohta kivast kirjandusest vhem kui 10%. Enamik orgaanilisest ainest vees on surnud org. aine ja esineb seal lahustunud kujul. Suur osa sellest org. ainest on raskesti lagundatav. 9. Ookeanid ja mered Ookeanite elukeskkonda iseloomustab: krge soolade sisaldus (35 ) pH=8.3-8.5 tugevad hoovused temperatuuur 240 oC, allpool 100m 05 oC krge rhk suurtel sgavustel keskmine sgavus 4000 m toitainete madal kontsentratsioon Vertikaalne gradient: bakterite biomass vheneb jrsult alates 1000 m. Gradient rannik-avameri: rannikumeres esinevad ka mageveele iseloomulikud bakteriliigid, tegemist on lemineku piirkonnaga Molekulaarsete meetoditega on nidatud, et Mikroobikooslus meres Soolsuse vahemik 2040, opt. 33-35 Merebakterid vajavad elutegevuseks Na, Cl, K ja Mg ioonide krget kontsentratsiooni. Enamik merebaktereid on oligotroofid ja aeroobid vi fakultatiivsed aeroobid (va. setted). Rakud on vikesed. Ultramikrobakterid: ruumala<0,1.m3