Kurvad faktid: Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemaltmiljon merelindu ja üle 100 000 looma. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse. Puudub ühene lahendus kogu probleemile. Kasutatud allikad http://alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-s uureneb-joudsalt/l-40/c-272 / http:// www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-1675/Vaikse-ookeani-pr%C 3%BCgisaare-pindala-suureneb-j%C3%B5udsalt http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/oce an_pollution_animation / http://alkeemia.ee/artiklid/Amazonasest-leitud-plastmassi-s oovad-seened-voivad-lahendada-maailma-jaatmeprobleemi/l-40/ c-720 Tänan kuulamast!
aastaid olnud ja pidevalt suurendab. Isiklikult arvan, et selle probleemiga on võimatu tegeleda. Kindlasti on võimalik tegeleda nii palju, et prügi osakaal ookeanis väheneks, kuid täielikult prügist lahti ei saa. Kasutatud allikad 1. http://www.postimees.ee/1751991/vaikses-ookeanis-loksub-maailma- suurim-prugimagi 2. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-1675 3. http://old.alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala- suureneb-joudsalt/l-40/c-272/ 4. http://www.novaator.ee/ET/inimene/hiiglaslik_prugisaar_suurem_kui_prants usmaa/ 5. http://w3.ee/openarticle.php?id=721520&lang=est 6. http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt- suuremad-kui-ameerika/ 7. http://www.postimees.ee/1052554/uuring-suurem-osa-laanemerre- sattuvast-prugist-on-plastik 6 8. https://ec.europa.eu/environment/efe/themes/water-marine-and-
Ta laks koju, seal5hkus koldest veel kuumust. Ta leidis, et tee polnud kruusis veel jahtunud, ta istus ja j5i selle rahulikult 15puni. Ta oli ara olrtud vaid hetke. Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase tervituse "Aastaning laksid onni. on mè>è>das. - Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust endaga kaasa tulema. Karjusel aga polnud kiiret
See oht kasvab ,kuna unimeste arv kasvab ja paljudes rikedes teadlased ja majandusteadlased püüavad leida lahenduse sellele probleemile. Kilekottide hinna tõstmisel ning seetõttu nende tarbmise vähandamisel on positiivne mõju looduskeskkonnale. Kui eeslistatakse keskkonnasõbralikumaid alternative, siis vähendatakse 1 http://www.killerkott.org/mis-kilekott/ 2 http://alkeemia.delfi.ee/keskkond/okondus/vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-suureneb-joudsalt?id=69695815 3 https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/2bf8b52e-a251-42fb-9d07-e237bb7d730e/okoskoop-lindude-loomade- ja-putukate-kaitumisest-kevadel 5 ökoloogiline saastmine. Kilekottide tarbimismahu vähendamine aitab säästa taastumatuid loodusressursse (naftat), väheneb plastireostus meredes, siis see parandab elukeskkonda eelkõige seoses vähendatud jäätmekogusega. 1.3 Kilekottide maksustamine
norgema (vasaku) kaega. Eestis on seda laskmisala harrastatud juba kummekond aastat ning tasapisi on huviliste arv uha suurenenud. FITASC (Federation Internationale de Tir aux Armes Sportives de Chasse). Pika nime taga peitub Eestiski joudsalt populaarsust kogunud sporting, mille edu tugineb mitmekulgsele ning emotsionaalsele laskmisele olukorda- des, mis on lahendatud tegelikele jahisituatsioonidele (faasanid, pardid, janesed, poldpuud jne). Laskemargid ilmuvad avamaastikul, poosastes,
annaabi.ee 
