Unarusse jäetud ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti toibus. Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte valvurit, kes teda varem arreteerinud olid. Josefile tuli külla ta onu, kes oli mures kohtuprotsessi pärast. Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi Huldi juurde. Samal ajal kui onu arutas teistega kohtuprotsessi üle, häiris Josefit Huldi põetaja, kes teda võrgutama hakkas. Pärast kohtus Josef uuesti onuga, kes purustas kõik ta lootused võita see kohtuprotsess. Kohtuprotsess venis edasi ja Josef ei suutnud enam tööl keskenduda, ta oli väga häiritud. Ta ei olnud Huldiga rahul, sest ta ei teinud selle juhtumiga mingeid edusamme. Pangas olles soovitas üks ta klientidest minna Titorelli juurde. Josef läkski ning ta nägi seal kohtunike portreesid. Titorelli rääkis talle, et õigeksmõistmine on
Võime jälle väita, et armastus on võimas. Kuid miks armastus meid valetama paneb? Kas armastus ei peaks olema täis ainult headust? Romaanis leiab Josef Heleni toa põrandalt lebamast ning kutsub talle arsti. Helen palub, et arst Josefile ei ütleks, et tal vähk on, kuid Josef saab sellest ikkagi teada ent Helenile ei räägi. Miks Helen seda tegi? Mina arvan, et Helen tegi seda sellepärast, et säästa Josefit vaevast ning muretsemast. Kuid võib-olla ta ei usaldanud Josefit piisavalt. Armastuse üks osa ongi valed ning mitte keegi ei saa nendest ei üle ega ümber. Täpselt nii nagu Helen valetas Josefile, valetas ka Josef Helenile, jättes ütlemata, et teab tema haigusest. Armastus on idividuaalne ning igaüks mõistab ja tunneb seda erinevalt. Ei ole kahte samasugust armastuse käsitlust. Armastuses peitub vaprus, mis võib väljenduda riskide võtmises. Valed on osa
Georg läks minema. Josef ostis Helenile moes oleva seeliku ja sviitri. Georg tuli varsti jälle hotelli. J kohtus temaga hotellitrepil. Georg andis Helenile 3 päeva Saksamaale tagasijõudmiseks. Georg ütles veel Josefile, et Helen on väga haige. Hiljem Josef küsis seda Heleni käest, aga Helen ütles, et see on Georgi väljamõeldis, et teda Saksamaale tagasi kutsuda. Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale. Josef jäi Colombes`i staadionile. Josef ja kuulaja läksid teise lokaali (lõbumaja, mis oli ainuke lahtiolev). Oli varahommik. Nad rääkisid edasi, jumalast. Josef rääkis enda põgenemisplaanidest.
ega näidanud pisimatki halastuse märki. K. ei suutnud seda taluda ja lõi ukse kinni. Karjed lakkasid, kuid keegi oli majas ka peale Josefi ja ta pidas nendega väiksemat sorti dialoogi, mille järel lahkus. Järgmisel päeval tagasi tulles avas ta ukse jälle ja kõik oli täpselt sama moodi nagu eelmisel päeval. Ta otsustas see kord jääda kauemaks tööle ja väiksemad ametnikudki ei julgenud lahkuda enne kui tema. K. onu ja Leni Onu külastas Josefit harva ja kui ta seda tegi, siis ainult äriasjus. Siiski paisis onu olevat väga häiritud sellest, et K. oli kohtu alla pandud ja tahtis teda tutvustada oma sõbrale, kelle sõber töötas kohtus. K. käitumine ja see, et K. võttis kogu protsessi poolnaljana, häiris onu ja ta püüdis k.le selgeks teha, et kaalul ei ole mitte ainult tema enda au, vaid terve perekonna au. Advokaadi juures oli K. pigem kõrvalehoidja, ega sekkunud juttu, vaid esimesel võimalusel
Ta oli seda ennegi märganud, nüüd aga torkas see pruunil nahal selgemini silma. (lk 125) Suve lõppedes läksid nad Priisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid ühes hetkes korraga. (lk128) Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja nüüd seisis ta nende toa uksel. Lõpuks lasi Josef Helenil ja Georgil omavahel rääkida ja seejärel Georg lahkus. Aga ta tuli varsti tagasi. Kuigi Josefit polnud kodus põrkas ta Helenilt külast ära minnes taga kokku ning andis mehele kolm päeva tema õde Saksamaale saata.(lk142) Helen aga eitas, et tal midagi viga oli. Ja ta ei olnud mingil juhul nõus tagasi Saksamaale tagasi minema. Umbes 10 päeva hiljem saabus sõda ja Schwarts arreteeriti, natuke hiljem ka Helen. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Päris tükkaega oli Scwarts seal
annaabi.ee 
