Järvamaa Kutsehariduskeskus Paide 2013 JOOTMINE Jootja 10 käsku 1. Kõik detailid olgu puhtad mustusest ja rasvast 2. Aseta töö kindlale alusele 3. Kata alati jootekolvi ots kaitsva tinakihiga 4. Puhasta oma jootekolvi ots 5. Ka pärast puhastamist tinuta jootekolb 6. Soojenda üles joodetavad pinnad 7. Ära liialda ega ka koonerda joodisega 8. Peale joote teostamist aseta kolb ohutusse kohta 9. Trükkplaadi joodet ära kuumuta üle 2-3 sekundi 10ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud 10. Ära liiguta komponente kuni joodis pole jahtunud Turvalisus Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid enda ära põletamist nig kui koristama hakkad on jootekolb juba jahtunud
3.Ammooniumkloriid (salmiaak) kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel. Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit Jootmistööriistad – jootekolb, jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam, joodiseimur, jootevedelik Jootmise tööetapid – detailide ja jootekolvi ettevalmistamine; jooteliite valmistamine, jooteliite puhastamine Jootekolvi ettevalmistus – detaili suurusele vastava võimsusega jootekolb, puhasta kolvi ots tagist, kuumuta 60C üle sulamistempi, kata kolviots räbustiga ja tinata kolb Jootmine – kanna jootekohale räbusti, Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel joodist
ibs.ee). Võrgus levitavate skeemide puhul on sageli kasutatud just Eagle formaati. Programmi Eagle tööaknad. MicroCode Engineeringu CircuitMaker 2000 (www.microcode.com). Jällegi hea programm skeemide joonestamiseks ja trükplaatide trasseerimiseks. Alates 1. juulist lihtsamat ja odavamat versiooni enam ei müüda, on vaid üks ja ainus CircuitMaker 2000. Programm lubab muu hulgas ka elektriskeeme simuleerida st. skeemi tööd saab katsetada ilma jootekolvi ja mõõteriistadeta. Sisestame meid huvitava võimendi skeemi ja võtame ta sageduskarakteristiku üles. Lihtne? Nojah aga siis peavad detailide arvutimudelid ka head olema. Programmi vanemad versioonid kippusid simulatsioonis veidi kummalisi tulemusi andma. Aga võib-olla oli viga hoopis katsetajas. Igatahes on Circuitmakerist olemas ka tasuta 30 päevase best- before ajaga piiranguteta demoversioon (http://www.microcode.com/downloads/demos
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest
lisatakse vett. Tsinkkloriidi kui happeliste kui happeliste omadustega kemikaali tuleb hoida kummikorgiga hoolikalt suletud klaaspudelikeses. Töö ajal tuleb vältida vedeliku sattumist kätele ja riietele. Pärast töö lõppu tuleb kohe pesta käed ja jootekoht. Tsinkkloriidiga on mugav töötada, kui pudelikorgi küljes on väike pintsel. Happelistest räbustistest kasutatakse jootmisel veel ammooniumkloriidi (salmiaaki). See valge kristalliline aine on sobiv jootekolvi pinna puhastamiseks oksiidikihist. Neutraalse räbustina kasutatakse männivaigust saadavat kollakaspruuni kõva klaasisarnast ainet- kampolit. Jootmisel tuleb joodetavad pinnad kuumutada joodise sulamistemperatuurini, sulatada joodis ja see liitekohale kanda. Seda tehakse jootekolviks (joon. 1) nimetatava tööriistaga. Tänapäeval on kasutusel elektrivooluga kuumutatavad jootekolvid. Kolbe on erineva kuju ja võimsusega. Harilik elektrikolb koosneb käepidemest,
Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel. Jootmismeetodid: · jootekolvi e. tõlvikuga (väikesed pinnad, eriti elektrotehnikas) · põleti või leeklambiga kuumutades (tüüpiline remonttöödele) · ahjudes, võimalusega luua hapendumist vältiv gaasiline keskkond · takistus- ja induktsioonkuumutusega elektrivoolu abil · sukeldamisega sulajoodise vanni (eriti masstoodangul, näit. Jalgrattaraamide tootmisel). 7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid). On sobivad kasutada individuaaltootmisel, sest piisab universaal-tööpinkidel töötlemisest.
Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga pehme ja sulas olekus hästi vedel. Pehmejoodistega jootmine toimub jootekolvi abil. Kõvajoodistega on sulamistemp. kõrgem ning nendega saab joota vaid jootepõleti või lambi abil, mille leegi temperatuur on üle 1000C. Kasutatakse messingeid ning rakendusalaks on näiteks terasdetailide kokkujootmine. Tulemuseks kõvem ja tugevam side. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. sulameid. Määrdeainete ülesanded ja vajalikud omadused. Määrdeained on mootoriõlid, transmissiooniõlid, plastsed määrded jne
Alla 450kraadi) 2 peamist koostisosa tina ja plii. Enamasti kasutusel sulam, kui 62%tina ja 38% pliit ehk eutektiline segu, meh tugev, mitte liiga pehme, sulas olekus hästi vedel, nakkub hästi. Kasutatakse peamiselt töökindlate, kuid vajadusel kergesti lahtijoodetavate elektriliste ühenduste tegemiseks, aga ka õhukeste tinatatud pleki ja muude mitte kuigi suurt tugevust nõudvate kohtade jootmiseks. Pehmejoodistega jootmine toimub peaiselt elektriliste küttekehaga jootekolvi abil. Kõvajoodiste sulamistemp kõrgem, kõvemad ja tugevamad. Kasutatakse messingeid, näiteks terasdetailide kokkujootmiseks. Väärismetallide jootmiseks kasutatakse vastavate väärismetallide madalamate sulamistemp. Sulameid. Kõvajoodistega saab joota ainult jootepõleti või lambi abil, mille leegi temp on üle 1000kraadi. Kokkujoodetavate pindada puhastamiseks kasutatakse jootevedelikke, jootepastasid ja räbusteid. Tsetaaniarv
annaabi.ee 
