Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3. Seadke joonlaud mikroskoobi kõrvale silmast parima nägemise kaugusele ( ca 25 cm) nii, et ta oleks risti mikroskoobi teljega. Järgnevalt vaadates ühe silmaga läbi mikros- koobi objektskaalale, teisega aga vahetult mikroskoobi kõrvale asetatud mõõt- joonlauale, nihutage joonlaud sellisesse asendisse, et objektskaala suurendatud kujutis näiks asuvat mõõtjoonlaua taustal. Mõõtke objektskaala suurendatud jaotiste pikkused. Korrake mõõtmisi 5-6 korda, valides iga kord erineva arvu jaotisi. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake mikroskoobi suurendus valemi (5) abil. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga. Silma minimaalse vaatenurga määramine Katse nr
Laius määratakse joonlaua skaalal. Tolmuimeja. Otsik kinnitatakse prügi väljaviskeava 5 juurde (diam32mm) (joon.1). Aitab tööpiirkonna hoida puhtana. Pikisaagimine: Paralleelseks pikisaagimiseks kasutada sirge äärega plaati, kinnitades ta saetavale materjalile vahemaaga saagimisjoonest, võrdsele kaugusele saekettast ja sae aluse äärest (kui on paigaldatud lauakinnitus, siis selle äärest). Täpseks saagimiseks kasutada juhtjoonlauda, siis sae alus kinnitub 4 kinniti abil joonlauale(joon.7). Alusel on kaks võimalust saagimiseks 0 kraadiga ja 45 kraadiga. Alus komplekti ei kuulu ja see tuleb eraldi osta. Tehniline hooldus - Regulaarne tehniline hooldus tagab sae pikaajalise töö. Hoidke saagi kuivas ventileeritavas ruumis mitte alla +5. Peale talvistes oludes transporti laske tööriista soojeneda 2-3tundi. Niiskes keskkonnas olnud saagi ärge sisse lülitage enne selle täielikku kuivamist.
arvestada suhtelist viljakust marjaterade arvuna emaskala massi 1 kg kohta. Vikerforelli suhteline tarbeviljakus on 1300–2000 marjatera emaskala massi 1 kg kohta (Eestis väga ligikaudu arvestades tavaliselt 1500). Absoluutne tarbeviljakus sõltub tugevasti sugukalade suurusest, olles 3000–20 000. MARJA LOENDAMINE Ekspressmeetodina kasutatakse mitmeid loendusviise. Lihtsaim ja kiireim, kuid väga ebatäpne on joonlaua meetod, mil marjaterad asetatakse rennikujulisele joonlauale ritta ja loenda takse, mitu tera mahub 25 cm pikkusele lõigule. Edasi on võimalik tabelist vaadata, mitu marjatera on sel juhul liitris marjas. Sõltuvalt marjatera suurusest on neid ühes liitris vikerforelli marjas 5000–10 000 tükki, tavaliselt 8000–9000. MARJA LOENDAMINE Täpsema tulemuse annab kaalumismeetod, mille puhul kaalutakse kogu emaskalalt lüpstud mari, loendatakse sealt võetud väikeses, 2–3 g kaalutises
on sama mis välistreimisel kasutatavatel.Sisesooneterad on kas tervikterad või koostatavad. Et treial ei näe sisesoone treimist, on väga tähtis kasutada piki ja ristiettenihke limbi või piirikuid. Laia sisesoont treitakse algul risti-, seejärel pikiettenihkega. Sisesoone laiust ja kaugust ava otsast kontrollitakse nihiku või sablooniga. Soone läbimõõt tehakse kindlaks seinapaksuse mõõtmise teel. Esmalt võetakse välistastriga seinapaksus a enne treimist ja kantakse üle joonlauale. Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit, teine kombits näitab siis puksi välispinnale asetatud joonlaual soone koha seinapaksust. Soone läbimõõt arvutatakse valemiga : d = D 2h, kus D on puksi välisläbimõõt. Täpsemalt saab soone läbimõõtu mõõta nihikuga, millel on erimokad.Nihikul loetud mõõtmele a tuleb lisada kaks mokapaksust. D = a + 2h. Treimisel kasutatavad määrde ja jahutusvedelikud.
tekstitoimeti Kuni ei ole määratud teisiti, paiknevad joonlaua all servas ½-tolliste (umbes 1 cm) vahedega peenikesed joonekesed - vaikimisi tabulaatori märgid. Tabulaatorikorraldus viib kursori järgmise sellise märgini. Vajadusel võib tabulaatorid (vasaku joondusega, tsentreeritud, parema joondusega ja kümnendtabulaator) ise joonlauale paigutada, sel kombel saab määrata joone, milleni tabulaatorikorraldus joondab. Kuna tabulaator on lõiguvormingu korraldus, kehtib see lõigule, milles asub kursor, või lõikudele, mis on plokki võetud, ning lõikudele, mis eelmistest edaspidi sünnivad. Valige soovitud tabulaatoritüüp klõpsates ülemisest joonlauast vasakul asetseval nupul . Tabulaatori lisamiseks tehke hiirega klõps joonlaual kohas, kuhu Te soovite teksti joondada.
ümbermõõt, pindala, ruumala ruumala Alustame väikese mõtisklusega teemal, mida üldse tähendab mõõtmine. Mida me täpselt teeme, kui igapäevaelus asju mõõdame? Üks võimalus on mõõtmisest mõelda kui teatavast võrdlusest mingite kokkulepi- tud suurustega. Joonlauale või mõõdulindile on täpselt kirja pandud, mida võime lugeda üheks sentimeetriks ja mida üheks meetriks, ning nende kokkulepitud näi- dissuurustega võrreldes leiamegi oma jala- või ninapikkuse. Sarnaselt võime kasu- tada mõõtmiseks ka mõnda nööri, mille pikkuseks teame üht meetrit, keraamika-
annaabi.ee 
