Grupi portreefoto Inimesed tuleb paigutada fotole nii, et nad oleks üksteisest sõltuvas poosis. Näod peaksid olema selgelt näha. Pilt peaks olema ühtlaselt valgustatud. Fotograafilise portree kvaliteet sõltub: Portreeritava näoilmest Fotoaparaadi asendist Portreeritava poosist Fotoaparaadi optikast valgustusest Töötlemisest jne. Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust: Joonistav valgus- intensiivne, suunatud valgus, mis tõstab esile pildistatava objekti detailide ruumilised mõõtmed ja on valgusefektide aluseks Üldine täiendav valgus- hajutatud valgus, mis tagab detailide läbitöötamise varjudes. Täiendav valgus seatakse tavaliselt üles fotoaparaadipoolsesse külge Modelleeriv valgus- ülesandeks on pildistatava objekti üksikute osade väljatoomine Vastuvalgus- joonistab välja pildistatava objekti põhikontuurid
Olulised väljundseadmed on kuvar, printer, kõlarid, ( plotter, audio ja audiovisuaalsed seadmed ). Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. 1. laserprinter 2. maatriksprinter 3. tindiprinter Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Multimeedia oma sisult tähendab mitme meedia kasutamist. Ehk kaasatakse tekstile liikuv pilt ja heli. Multimeedia kasutamine eeldab arvutilt teatud nõuete täitmist - heli- ja videokaardi olemasolu, kõlareid, mikrofoni, jm.
1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Plotter Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldab tõmmata sulega ka pidevat joont. Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis
Hajuvalgustuse korral langeb võtteobjektile tavaliselt eest ja ülalt ühtlane hajutatud valgus, mis tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi. Klassikaliselt juhindutakse loomulikust valgusest. Väiksem key (võtmevalgus) ja suurem fill (täitevalgus). Key on joonistav valgus, mille abil tuuakse välja pildistatava subjekti vorm(ruumiline kuju). Ühtlasi on key valgusskeemi kõige võimsam valgus. Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla hajuvalgus. Vajadusel võib kasutada kontravalgust ja taustavalgust. 3. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto on ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline
5 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse taju ja tähelepanu vahelduvad kiiresti, isegi huvipakkuvale tegevusele suudab ta keskenduda pelgalt mõnikümmend minutit. Laps oskab vaadelda, märgata detaile, oliulisi tunnuseid ja seoseid, leiab ja märkab puuduolevaid elemente ning ebakõlasid tuttavaid olukordi ja esemeid kujutavatel piltidel. Sellel vanusel lapsel suureneb võime koondada tähelepanu tehtavale tööle ning eirata kõrvalisi ärritajaid. Nii võib parajasti joonistav laps keelduda, kui teised teda mängima kutsuvad. Kasvab mälu osakaal teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel, laps hakkab intuitiivselt kasutama lihtsamaid meeldejätmise strateegiaid. 6 aastase lapse mälu ja tähelepanu Lapse tähelepanu maht suureneb, kuid tema keskendumisvõime on veel lühiajaline. Uue omandamisel teadvustab kordamise vajadust, kuigi meeldejätmise strateegiaid kasutab ta veel juhuslikuit. 7 aastase lapse mälu ja tähelepanu
valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. 18. Klassikaline valgustus skeem Sünnimaaks Saksamaa 20. Sajandi I pool. Seda kasutatakse ateljees, kinnises ruumis pildistamiseks. Klassikalises valgusskeemis on 7 valgusallikat. a. Foonivalgus b. Täiendvalgus c. Joonistav valgus d. Üldvalgus e. Kontravalgused f. Modelleeriv valgus Eristatakse suund- ja hajuvalgustust. Suundvalguse korral langeb valgus võtteobjektile võtteaplaadi optilise telje suhtes tatava nuga all. Suundvalgustus tekitab nn. nähtava valgustuseefekti, mis jätab vaatajale otseselt või kaudselt mulje mingi välise loodusliku või toovad esile nii objekti ennast kui ka pindu, millele need varjud langevad. Et valgus langeb
a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8. tindiprinter - printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldabtõmmata sulega ka pidevat joont. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed - arvutisüsteemi väljundseadmete hulka kuuluvad ka audio- ja audiovisuaalsed seadmed, millede eesmärk teha väljund kasutajale kuuldavaks. Multimeedia allmõistetakse heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti põimimist ühte rakendusse. Multimeedia riistvara hulka kuuluvad heli- ja videokaardid, kõlarisüsteemid, mikrofonid,
annaabi.ee 
