Kolm naist ja kaks meest ei triigi üldse. Hooldustingimuste jälgimine triikimisel Naine Mees Joonis13. Enne triikimist hooldustingimuste jälgimine 15 7. HINNANG OMA TEADMISTELE 11.Naised Ülesanne oli viie palli süsteemis hinnata enda teadmisi rõivahoolduses. Naistest (joonis14) 44% andis endale hinde “3”, 25% naisi hinde “5”. Hinde“4” valis 19% vastanud naistest. 13% vastanuist arvas, et teama teadmised on halvad (hinne 2) kuid hinnet “1” ei valinud ükski naine. Naised 2 3 4 5 13% 25% 19% 44%
Sindis on kõigest 184,91 kV, Paides 145,62 kV, Kiisal 278,22 kV ja Harkus 288,48 kV. Selle probleemi lahendamiseks ehitatakse Tartu-Sindi liin, aga jooniselt 13 on näha, et see lahendab probleemi kolmes alajaamas neljast. Harku alajaamas tõuseb pinge 321,46 kV-ni, Kiisal 318,10 kV-ni ja Paides 307,79 kV-ni. Ainukeseks probleemseks alajaamaks jääb Sindi, kus pinge endiselt alla lubatud piiri – 285,62kV. Sindi alajaama sõlmepinge saame korda, kui lisame liini Harku-Sindi (joonis14), siis tõuseb pinge 308,68 kV-ni. Joonis 12. Normaalrežiim Sindi lisakoormusega 11 Joonis 13. Sindi-Tartu uus liin Joonis 14. Harku-Sindi uus liin 12 2.7 Estlink 1 ja 2, Sindi 700 ja Harku 100/50 väljas Viimasena võetakse ette olukord, kus Estlink 1 ja 2 ning Sindi 700 ja Harku 100/50 on välja lülitatud
keskjoone). Peale viset või pallikaotust läheb (kaitsete) rünnak teisele poole. Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16.
keskjoone). Peale viset või pallikaotust läheb (kaitsete) rünnak teisele poole. Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16.
koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga). Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. (vt joonis14) (6) Joonis 14. Neptuun Neptuunil on ka rõngad. Andmeid Neptuunist: · raadius: 25100 km (3, 93 Maa raadiust) · mass 1, 03 * 1023 tonni (17, 23 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 3 g/cm3 (0, 4 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 14 m/s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 25 km/s (2, 2 Maa paokiirust) 24 3.9 Pluuto
annaabi.ee 
