Muud kihi omadused paneb Arvuti ise ja me võime esialgu sellega rahul olla. Joonise üksikosade „kodudeks” võiksid antud tööülesandes olla veel: RINGJOON; KAARED; TELGJOON ja loomulikult ABIJOONED; Kui meil on veel vaja joonist mõõtmestada, siis peab seal olema kiht MÕÕTMED. Iga uue kihi kujundamiseks on vaja klõpsata ikoonil ja anda kihile nimi. Kuid kui vaadata tabeli lahtrite pealkirju, näeme et kõikidel on lahtris Linetype (jooneliik) kirjas, et on tegemist pidevjoonega (Continuous), mis ei sobi telgjoone joonestamiseks. Nüüd teeme klõpsu ┐ TELGJOONe reas lahtri kohal Linetype ja avaneb jooneliigi seadistamise aken Select Linetype: Ülesanne II Tihend 4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning
kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi. Kõige otstarbekam on selisel juhul jaotada joonis erilisteks üksikosadeks, mis üheskoos annavadki nagu „kokkuklapitud” kujutise. Lihtsaim moodus selleks on kihtide kasutamine, nagu me ka eelmises töös tegime. Abijooned – abijoonte jaoks; soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; Kontuur – kontuurjoontele; jooneliik Continous; Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik CENTER; see on esialgu kasutatavaks kihiks Kihtide kujundamse aken, käsuga LAYER on seadistatud vajalikud kihid Loomulikult on vaja eelnevalt kasutaa käske UNITS ja LIMITS (milleks?) Esimesena on kasutatavaks kiht – Teljed. Valime suurema ringjoone keskpunkti
Laiade joonte puhul antakse mõõtmed joone mõttelisele keskjoonele (käsuga PLINE joonestatud lai joon, äärjoonte vahelise ala värvimine on välja lülitatud – FILL / OFF ja REGEN) Tööülesande alustae käsuga LIMITS – seadistame „paberi” A3, seadistame mõõtühikud käsuga UNITS. Käsuga LAYETR kujundame kihid: Abijooned; Kontuurid (jooneliik pidev joon) ; Teljed – jooneliik CENTER; Abijooned (jooneliik: kitsas pidev joon, punane) Lisaks nendele on kasutatud tööülesande, valmistamisel veel kihte: Mõõtmed – mõõtmete paigutuseks ja Tähised – punktide tähiste A . . . P paigutamiseks. Häälestame punkti asukoha täppismääramisteks valikud CEN, END ja INT. Joonestame kihis Teljed käsuga LINE rõhtsa ja püstja, mõlemad 200 mm pikkused telgjooned läbi punkti A (50,100) Muudame kasutatavaks kihiks kihi Abi
Eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on
(sidekriips käsu nime ees tähendab, et ei avata vastavat akent, vaid töötatakse Käsurea vahendusel, vastasel juhul ilmub valikuaken Customize User Interface (CUI), mida käsitleme edaspidi) Italic – kaldkiri. Kasutatakse arvuti vastuste näitamisel. Jooksev – parajasti kasutatav; näiteks jooneliik, kiht, kõrgus, vaade, vahekujutis, värvus, vms. Joonejämedus – etteantult seadistatud joone laius käsuga LINEWEIGHT; see joonejämedus on kasulik joonise väljastamisel, erinevate mõõtkavadega, sest nüüd ei sõltu väljastatava joone laius sellest, kui suurelt antud kujundit väljastatakse. Liitjoonele antud joonelaius sõltib väljastamisel mõõtkavast nagu
annaabi.ee 
