taotluse number ja kohtuasja lühinimetus. Kohtuasja nimetus tuuakse kaldkirjas. Nt: EIKo 5.01.2006. 16944/03, Mlkotenko vs. Eesti. 10. Mida tuleb joonealusel viitamisel silmas pidada andes korduvalt viite ühele ja samale allikale (nt monograafiale)? Ühe autori töö, kui tal on neid ainult üks, viidatakse edaspidi ainult eesnime esitähe ja perekonnanime kaudu. Samas tuleb silmas pidada, et joonealuste märkuste maht ei tohi olla liiga suur, sest joonealune viide on eelkõige mõeldud allikaviidetele. Konkreetset artiklit või märksõna võib tähistada ka lühendiga.
teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Joonealuste märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited kirjandusele). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Konkreetne referaadi pikkus lepitakse kokku aineõpetajaga. 3.1.1 Referaadi koostisosad Referaadi struktuur on järgmine: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus (1/10 töö põhiosast), töö põhiosa (peatükid, alapeatükid, punktid),
oopereid kui ka ballette. 2 Seepärast rõhutati sageli, et eesti keele ja diktsiooni kursus peaks saama eesti näitlejatele kohustuslikuks (TMM f T 10, n 2, s 11, lk 17). 11 (Eeldusel, et lühendid f , n ja s on varem seletatud, kasvõi allikate nimestiku alguses, kui ei ole eraldi lühendite nimekirja töö alguses pärast sisukorda.) See näide demonstreeris ka joonealuste märkuste kasutamist. Näide 16. Viide ajalehele (ilma autorita) Tekstis: (EP, 25.06.2009) Nimestikus: EP = Eesti Päevaleht, 25.06.2009 Harjutused Mis on valesti? Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka näitleja keha ning miimika abil) tundub aga lausa vastanduvat ,,Hamleti" sõnumi lihtsus (Kaus: lk. 98). Sellele igati keerukale ja kihilisele vormilisele struktuurile (mida antakse edasi nii video kui ka
Märkused: erinevate värvide ja horisontaaljoone kasutamine kaotab vajaduse tabeli ääriste järele, mis teeksid tabeli kuvaril raskesti loetavaks. LISAINFORMATSIOON Kontekst: saidil sisalduv informatsioon on oma olemuselt hüpertekstiline: üks dokument võib juhtida teiste dokumentideni samal või teistel saitidel. Paberdokumentides on tsitaadid ja bibliograafilised kirjed tavaliselt dokumendi lõpuosas (või märkuste ja joonealuste märkustena), veebidokumendis paigutatakse need hüpertekst-linkidena teksti sisse. Tingimus: kasutaja võib soovida hinnata, kas hüpertekst-link on vajalik vaadeldavast dokumendist arusaamiseks. Tema jaoks peab olema arusaadav, kas link avaneb teises aknas. Probleem: kuidas anda kasutajale ettekujutus lingi sihtpunkti sisust. Lahendus: tuleks lisada lühike kirjeldus lingi eesmärkidest ja selle sihtpunktist.
Mõni aastakümme tagasi läheneti tõlkimisele ja tõlgetele pigem keele- või kirjandus- teadlikust vaatenurgast. Nüüd vaadatakse järjest rohkem ka muude teadusvaldkondade poole. Näiteks sotsioloogiast on üle võetud või kohandatud erinevaid võrgustike teooriaid, mitmeid agentsuse käsitlusi, Pierre Bourdieu väljateooria, ning uuritakse näiteks tõlkijate suhes- tumist tõlketurul (Abdallah ja Koskinen 2007), tõlkija nähtavust ja enesekehtestamist joonealuste märkuste kaudu (Paloposki 2010) kuid ka nt ideede levikut tõlketeaduses endas (Götz 2012). Tõlkimisprotsessi ja tõlkija uurimisel on abiks ka psühholoogiast pärit teooriad ja meetodid, nt allpool kirjeldatud kognitiivsest psühholoogiast pärit valjustimõtlemisprotokollid3 ja pilgujälgimine4 . Interdistsiplinaarsus on tõlkimise uurimise puhul olemuslik ja täiesti loomulik, kuid ka problemaatiline, kuna võib juhtuda, et uurija ei tunne kasutatava
annaabi.ee 
