Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"joonealuseid" - 5 õppematerjali

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA
14
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7 Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote).

Majandus → Informaatika I
10 allalaadimist
NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA
10
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Selleks, et panna kuupäev dokumendi jalusesse, tuleb jalused ja päised esmalt aktiveerida. Selleks valige menüüst 'View' valik 'Header And Footer'. Selle peale aktiveeritakse dokumendi päised ja jalused. Valige dokumendi jalus. Jaluse aktiveerimisel ilmus 'Header And Footer' nupurida. Sellel on nupp, millel on kujutatud avatud kalender. Sellel nupul klõpsates sisestab Word kuupäevavälja kohale, kus asub kursor. 1.7. Kuidas teha Wordis joonealuseid märkeid Raamatutes ja kirjalikes töödes kasutatakse pea alati viiteid, mille kohta on selgitused kas lehe alaservas või dokumendi lõpus. Microsoft Wordis on üsna lihtne teha joonealuseid märkeid. Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote).

Informaatika → Informaatika
81 allalaadimist
Juuste värvimine referaat
22
pdf

Juuste värvimine referaat

võimalik teise värviga heledamaks värvida. Äärmisel juhul võib juuksekarv minna heledamaks pool astet, sest teine värv muudab heledamaks üksikud juukses säilinud naturaalsed pigmendid. Kunstlike värvipigmentide eemaldamiseks tuleb kasutada blondeerijat või muud sarnast vahendit, mis muudab juuksed rohkem kui viis astet heledamaks. Juuste heledamaks värvimisel on oluline teada ja tunda ka nn joonealuseid juuksepigmente. See tähendab, et olemas on pigmendid, mis juukseid helestades hakkavad värvitooni mõjutama. Need on kaaspigmendid. Näiteks, helestades tumepruune juukseid nelja astme võrra, hakkab tulemust mõjutama oranž pigment. Selleks, et saavutada soovitud keskmine blond värvitoon, tuleb värvile lisada oranži vastandvärvi ehk siniseid värvipigmente. Pilt 3. Tumedusaste ja selle kaaspigment Juuste tumedaks värvimine

Kosmeetika → Iluteenindus
11 allalaadimist
Funktsionaalne lugemine ja viitamine
15
pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

Võrgulehel http://www.tuleviku-uuringud.ee/erl345/ (28.02.2012) · Andmebaas internetis: Eurostat (2005). Võrgulehel http://epp.eurostat.cec.eu.int (01.03.2005). · Intervjuu (kui pole tegemist anonüümse intervjuuga). Kübar, U. (2007). Intervjuu EMSL juhataja Urmo Kübaraga. Tallinn, 11.12.2007. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 43 Kasutatud allikad - õigusteadused · Kuigi kasutatakse joonealuseid viiteid, siis tuuakse kasutatud allikate (ka õigusaktide ja kohtulahendite) loend töö lõppu · Raamat: ­ Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001 · Teadusajakirja või kogumikuartikkel ­ Tiivel, T. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus. ­ Juridica 2001/4, lk 225­233 · Õigusaktid (RT ­ Riigi Teataja): ­ Haldusmenetluse seadus, 06. juuli 2001. a ­ RT I 2001, 58, 354; RT I, 23.02.2011, 3

Õigus → Õigus alused
11 allalaadimist
AJAKIRI KULTUUR JA ELU
23
doc

AJAKIRI KULTUUR JA ELU

8. VORM Ajakirja Kultuur ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid. Artiklitele on omane üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirjalikule stiilile vastandub akadeemiline stiil (pigem vastandub ilukirjanduslik stiil), mille puhul kasutatakse spetsiifilisi erialatermineid, järgitakse kindlaid teksti ülesehituse reegleid, kasutatakse joonealuseid viiteid. Stiililt võib ajakirja Kultuur ja Elu artiklid jagada tinglikult kolmeks: intervjuud, kirjeldused/jutustused ja esseelaadsed lood. Intervjuudele on iseloomulikud suunavad küsimused üldsusele huvipakkuvatel teemadel. Oluline on ka, et kajastust leiaksid ajakirja põhiteemad rahvuslus, ajalugu, kultuur. Samuti esitab intervjueerija küsimusi nii, et neile oleks võimalik pikemalt vastata. Ühe küsimuse

Meedia → Sissejuhatus kommunikatsiooni...
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun