hõõrub nina alla, et tema mees on vangis. Ühel õhtul läheb Nipernaadi väidetavalt uksetaha, kus Anne-Mari magab ja rääkis ning mängis ööläbi kannelt seal. Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et
Pärast tema surma tuli mõisa elama Kadri Parvi. Ta oli paljude meestega olnud. Et nad teda hästi mäletaksid, andis neile mõisa maid, kuhu nad ka elama asusid. Kadril oli 12 poega ja 2 tütart. Ta saatis kõik om lapsed karjaseikka jõudes isade juurde elama. Kadri otsustas oma 70. sünnipäeva teha koos oma kunagise mehe Meos Martini lapselapse ristimise ja oma lemmikpoja Toomas Parvi abiellumisega Maarja Meltsiga. Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema auks jutlust pidama. Ristis ka lapse ja pidas jutlust noorpaarile. Saabus kellamees Aado Särn ja teatas, et Paasoru uus köster ei saa Terikeste külla tulla, sest oli varem Veriojale kutsutud. Köster oli lubanud pühapäeval tulla. Joobes rahvas läks segadusse, tekkisid kaklused. Hakati Toomast otsima. Toomas oli aga Maarja Meltsiga laudas ja jäi tema peigemehele Toomas Parvile vahele.
Kadri sünnitas neljateistkümnenda lapse, kelle nimeks sai Toomas Parv. Mõned korrad aastas, enamasti suurtel pühadel käsutas Kadri kokku kogu küla, et meelte tuletada oma laste nimed, kuid tulemusteta. Terikese häärberis oli suur päev, toimus Kadri seitsmekümneaastase sünnipäev pidu, Meos Matini poja ristimine, Toomas Parve ja Maarja Meltsi laulatus. Külalised olid kohale jõudnud , kuid uut köstrit ja tema abilist polnud jõudnud. Toomas Nipernaadi koos Taavet Joonaga kõndisid mööda maanteed mitu päeva ja olid väga väsinud. Märgates kaugelt hooneid nägid nad kuidas rahvas jooksis neile vastu, aravates, et tegemist on uue köstri ja tema abilisega. Nipernaadi läks asjaga kasa. Ta jutlustas ja ristis. Joona väga kartis piduliste petmist. Järgmisel hommikul jooksis uue köstri abiline tallu, neile teatades et, uus köster hilineb. Pidulised said väga vihaseks Nipernaadi ja Joonase peale. Läks suureks kakluseks.
hobuse varguse pärast vangis. Sadu lõppes ja Anne-Mari hakkas tagasi kõrtsi poole liikuma.Nipernaadi järgnes talle.Kõrtsi jõudes rääkis Nipernaadi Küübiga .Nipernaadil tekkis mõte Maardla soo ära kuivatada ,et saada sellest kasulik põllumaa.Kuid kui ta oli sellest teistele rääkinud ,laitsid nad selle mõtte maha, kuid Nipernaadi sellest mõttest ei loobunud. Nipernaadi käis seal ringi,et tutvuda ümbrusega ja ta kohtus Joonaga ,kes oli iseloomult laisk ja lohakas,seepärast oli ta ametiks vedada inimesi parvega jõe ühest kaldast teise. Ta rääkis Joonale Maardla soo kuivatamisest ,alguses Joonale ei meeldinud see plaan ,aga hiljem kui Nipernaadi oli talle rääkinud ,et sellest saab Anne-Marile korralik põllumaa ja ta saab seal korralikult elama hakata, jäi Joona nõusse. Ühel hommikul ,kui Anne-Mari läks linna oma meest Jariust vaatama ,saatis Nipernaadi Joona temaga kaasa ,et ta tooks linnast
teeb rohkem. Kõik plaanid mõeldakse läbi, ka turvaplaan on korralikult koostatud, nii kui keegi lärmama hakkab, nii läheb valge lindiga mees ta juurde ja sunnib korrale. Kõik on juba valmis, kui oodatakse veel köstrit, kes ei taha ega taha tulla. Külalised ja korraldajad on närvilised, Kadri mõtleb salmikese ise ette lugeda, kuid sellest ei tule midagi välja. Lõpuks hüütakse rõõmsa häälega, et köster tuleb. Köstriks peeti paarkümmend päeva koos Taavet Joonaga teel olnud Toomas Nipernaadit, kes on kaua kõndinud ning tööd ja ulualust otsinud. Nad on juba kolmandat päeva söömata. Nipernaadile jooksid külalised kohe vastu ja valasid ta rõõmuga üle. Mõne hetke pärast luges juba Nipernaadi salme, tegi toimingud, mida temalt sooviti ja istus kaua nälginult söögilauda. Nii Joona kui ta ise taipas, millisesse täbarasse olukorda nad olid sattunud. Kõikjal nende ümber oli palju tugevaid mehi, sealt puhtalt pääsemine paistis lootusetuna.
Eestlaste hinnang endise Nõukogude Liidu majanduslikule arengule olid täpsemad kui näiteks ameerika majandusteadlaste ennustused. Eestlased tundsid nõukogude süsteemi seestpoolt, mis andis võimaluse ette näha reformide tulemusi ning keerulisi põhjuse ja tagajärje seoseid. Meri on rõhutanud, et eestlased säilitasid läbi aastakümnete lääneliku mõtteviisi, mis aitas neil kujundada selge pildi nõukogude tegelikkusest. President on võrrelnud eestlasi Piibli Joonaga, kes valaskala seestpoolt tundis. Noorte mõjukate inimeste meelest vajas Eesti juhti, kellel ei olnud kommunistlikku minevikku. Indrek Kanniku sõnul analüüsisid Isamaa valimisliidu tuumiku moodustanud noored olukorda ja arutasid, kes võiks olla kõige sobivam kandidaat. Lk 12 Suurem osa noori tundis Merit välisministeeriumi alguspäevilt. "Arutasime kaua ja olime kahevahel, kas meie kandidaat on Lennart Meri või Jaan Kross. Mõlemad esindasid
vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel “Lendava Hollandlasega“ tähistas alati õnnetust. Tormist merd, mis ähvardas laevahukuga, püüti aegade hämaruses lepitada mereohvriga - selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga. Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Veel 19. saj. löödi kurjade vaimude peletamiseks grootmasti mõni hobuse kabjanael või naelutati sinna hobuseraud
annaabi.ee 
