2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted? V: Akropol-kaljule rajatud kindlus Achilleuse kand- nõrk koht (või surmav koht) Agoraa- turuplats polis- linnriik sümpoosionid- meeste joomapeod amfora- savivaas strateeg- väejuht ateenas faalanks- lahingurivi kus tähtsal kohal on odade pikkus
juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust näeb nõiapeeglist vana, kuid ilusat naist. See oli trooja Helena. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Faust tahab teda saata, kuid Margarita ütleb et saab iseenda saatmisega hakkama
Vaatamata sellele, et veini segati sel ajal vee, mee või mõningate maitseainetega, oli juba vaaraode-eelsel ajal olemas valitud ringkond, kes lubas endale paremaid veine kui teised. Veinide alkoholisisaldus oli sel ajal palju madalam kui tänapäeval, kuid küllalt kõrge selleks, et teha veini kultuuriline väärtus mõistetavaks. Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel
Näiteks Saaremaal kujunesid Upa Jürgeni, tema naise Triinu ning kohaliku Tuulesalu Krõõda jutlused nii populaarseks, et polnud enam ruumi, kuhu kõik huvilised mahuksid ja seetõttu olid nad sunnitud kogunemisi pidama küla karjamaal. Hernhuutlased suutsid siinsesse rahvasse süstida ka kristlikku vagadust, mis väljendus näiteks selles, et kõrtsid olid tühjaks jäänud, pulmad ja ristsed, mis kirikuõpetajate sõnul olid olnud suured õgimis- ja joomapeod, möödusid nüüd vaiksete palevete ja kirikulaulude saatel. Varasemast hoolsamini käid ka kirikus ja armulaual.24 Eelpool mainitud arvesse võttes võib vennastekogudusi pidada Eesti- ja Liivimaa talurahva sisuliseks ristiusustajateks. 23 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 258-259. 24 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. Hernhuutluse mõjud Eesti kultuuriloole Lisaks siinse rahva usulisele äratamisele, avaldas hernhuutlus mõju ka eestlaste
tulnud värsimõõte, kuid kasutas käige sagedamini enda loodud stroofi (Alkaioe stroofi). Ta luuletused olid laialdaselt tuntud. Anakreon- (6. Saj. e.m.a) sündis Teose linnas Väike-Aasias, lahkus pärast oma kodulinna vallutamist pärslaste poolt, viibis seejärel kaua aega Samose saarel türann Polykratese õukonnas ning hiljem Ateenas, kust ta türannia langemise järel siirdus Tessaaliasse ühe kuninga koja juurde. Lõbus õukonnaelu, toredad pidustused, joomapeod ja armuseiklused, poliitiliste huvide puudumine- see määras ka Anakreoni luuletoodangu suuna. Põhiliselt on ta teemadeks armastus, viin, naised, jõudeelu, kuid kõike seda käsitleb ta oma võrdlemisi lühikestes luuletustes teravmeelse, pilkava mängu laadis. Elanud kõrge vanuseni, säilitas ta elurõõmu ja jäi truuks oma noorusea kiindumustele. Ta armastab ennast kujutada hallijuukselise raugana, kes aga ei ütle ära viinast ega armuseiklustest, ja ironiseerib oma armuäparduste üle
Enamasti kujutab hüljatud või vastamata armastust. Suure osa ta luuletustest moodustasid epitalaamionid (pulmalaulud), mida lauldi pruuti peigmehe majja saates. Kasutas ka mütoloogilisi episoode, nt Helena röövimine, Hektori ja Andromache pulmad jne. Anakreon (VI saj.) sündis Väike-Aasias, siirdus Samose saarele türann Polykratese õukonda, hiljem Ateenas, kust ta türannia langemise järel siirdus Tessaaliasse ühe kuningakoja juurde. Lõbus õukonnaelu, pidustused, armuseiklused, joomapeod; poliitiliste huvide puudumine. 24 Põhiteemad armastus, viin, naised, jõudeelu. Kõike seda käsitletakse üsna lühikestes luuletustes teravmeelse pilkava mängu laadis. Elas kõrge vanuseni, armastas end kujutada hallipäise raugana, kes ei ütle ära viinast ega naistest ja ironiseerib oma armuäparduste üle. Kirjutas ka eleegiaid, hümne ja epigramme jumalate auks.
annaabi.ee 
