"Valmis!" asendist, kus keha on tugevasti ette kallutatud, käed toetuvad rajale, pöiad aga lähtepakkudele. Sellise asendi puhul: 1) saab püsida määrustepäraselt liikumatult ca 2-3 sekundi vältel enne lähtepauku; 2) KRK on kohe pärast esimest lähteliigutust kaugel eespool jalgade äratõuke(toetus)punkti, mis võimaldab juba esimeste lähteliigutustega (äratõukega pakkudelt) keha paigalseisust maksimaalse kiirendusega jooksusuunas liikuma lükata; 3) jalgade märgatav kõverdus aitab saavutada nende suurt sirutusjõudu lähteliigutustel: 4) lähtepakkude tugipinnad loovad äratõukele kindla toe ja võimaldavad tõugata teravama nurga all ette. Lähtepakkude asetus rajal Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude asetus ja lähteasendid treeninguprotsessis katsetuste teel.
100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.
100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.
JOOKSUALAD (s.h tõkkejooks) - Üldpõhimõtted Jooksurada: Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. Raja laius on 1,22 + 0,01 m, kusjuures ühel staadionil peavad kõik rajad olema rangelt ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on 1:100, suurim lubatud pikikallete summa jooksusuunas allapoole on 1:1000. Stardipakud: Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel. Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Stardipakud peavad vastama järgmistele nõuetele: nad peavad olema täiesti jäigad ega tohi anda võistlejatele mingisugust lisaedu; nad peavad kinnituma rajale mitme naela abil, tekitades seejuures rajakattele võimalikult vähe kahjustusi
1. Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m. 2. Teatejooksu ühe etapi lõppu ja teise algust (vahetusala keskkohta) tähistavad 5 cm laiused jooned märgitakse äärejoontega ristuvalt igale jooksurajale. 3. Teatevahetusala on 20 m pikk, ulatudes vahetusala keskjoonest 10 m ette- ja tahapoole. Vahetusala pikkust mõõdetakse jooksusuunas, vahetusala algust tähistava joone stardipoolsest servast kuni vahetusala lõppu tähistava joone stardipoolse servani. 4. Teatepulk valmistatakse puust, metallist või muust sobivast materjalist, jäiga, ühest osast koosneva tervikuna. Teatepulk on ringikujulise ristlõikega 28 kuni 30 cm pikkune, 4cm +/- 2mm läbimõõduga, vähemalt 50 g. kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. 5. Sammumärgid
jooksutempole (tegevsportlane või harrastussportlane) vastavad jooksujalanõud. 2.3. Jooksutehnika Õige jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu ja hoida ära tugiliikumisaparaadi kahjustusi, mis võivad tekkida vale jooksutehnika kasutamisel. · Keha peaks püsima pingevaba ning ka lihased peaksid jooksu ajal olema lõdvad. Keha on jooksmisel kergelt kallutatud ette ja vaade on suunatud 10 20 meetri kaugusele jooksusuunas. · Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi. Käed liiguvad kere lähedal peaaegu otsesuunas ette ja taha ning on küünarliigesest kõverdatud, sõrmed kergelt kõverdatult rusikas · Jalg tuleks asetada maha pöia välisservale, misjärel toetub maapinnale kogu jalatald. Enne maapinna puudutamist jalg lõtvub ja keharaskus rullub üle jalatalla. · Joosta ei tohi pidevalt jalapäkal, mistõttu säärelihased on pinges ning joosta ei tohi ka üle
annaabi.ee 
