Usutavasti on iga jooksja selle nuhtluse käes vaevelnud. Liigne hõõrdumine, surve või niiskus on need tegurid, mis põhjustavad villide tekkimist. Mitte kõik villid ei tee valu. Valutavad ainult need, mis ärritavad nahaaluseid närvilõpmeid. Järgnevalt mõned nõuanded värskele "villiomanikule". Nende näpunäidete järgimine aitab vähendada villist tingitud ebamugavusi, kahandab nakkuse riski villi avamise ja kuivatamise juures ning lõppkokkuvõttes aitab kiiremini jooksurajale tagasi pöörduda. * Puhasta vill ja selle ümbrus joodi või alkoholiga. * Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta.
Usutavasti on iga jooksja selle nuhtluse käes vaevelnud. Liigne hõõrdumine, surve või niiskus on need tegurid, mis põhjustavad villide tekkimist. Mitte kõik villid ei tee valu. Valutavad ainult need, mis ärritavad nahaaluseid närvilõpmeid. Järgnevalt mõned nõuanded värskele "villiomanikule" Nende näpunäidete järgimine aitab vähendada villist tingitud ebamugavusi, kahandab nakkuse riski villi avamise ja kuivatamise juures ning lõppkokkuvõttes aitab kiiremini jooksurajale tagasi pöörduda. * Puhasta vill ja selle ümbrus joodi või alkoholiga. * Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta. * Kata vigastatud nahapind steriilse marlisidemega või vastava plaastriga.
Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala kõrgus (m) stardist (m) (m) finisist (m) 110 m tõkkejooks 1,067 13,72 9,14 14,02
Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga
10 Jooksud: Kiirjooksud - Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi ,,kohtadele" ja ,,valmis" oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Raja pikkust mõõdetakse rajaäärise välisservast 30 cm kaugusel, rajaäärise puudumisel äärejoone välisservast 20 cm kaugusel paiknevat mõttelist joont mõõda. Distantsi pikkust mõõdetakse stardijoone finisile kaugemast servast kuni finisijoone stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit:
osaleda; Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli pikkusühik veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust kogu linnale, neile püstitati ausambaid, nad said tasu, paljudest võitjatest said hiljem riigimehed. Võitjate üle peeti arvet. 5.saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida pärast täiendati. See nimekiri sai
annaabi.ee 
