10)Kodumaise tööstuse osaluse kohustus kasutatakse madalama arengutasemega riikides 3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss
madal. Majandustõus: Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 29. Maksebilanss, jooksevkonto, finantskonto, kapitalikonto Maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Koosneb jooksevkontost ning kapitali ja finantskontost Jooksevkonto maksebilansi osa ; dokument, mis kajastab kaupade ja teenuste ning tulude ja ülekannete liikumist üle riigipiiri Kapitali ja finantskonto maksebilansi osa; dokument, mis kajastab pika- ja lühiajaliste investeeringute ning laenude voogusid üle riigipiiri. 30. Suhtelise eelise mõiste väliskaubanduses Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt
"reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. 15. Jooksevkonto Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Positiivseks (jooksevkonto ülejääk) peetakse seda juhul, kui kaupu eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse. Vastasel juhul on tegu jooksevkonto puudujäägi ehk defitsiidiga. Maksebilanss koosneb jooksevkontost ning kapitali- ja finantskontost. Jooksevkonto jaguneb omakorda kaupadeks, teenusteks, sissetulekuks ja jooksevülekanneteks. Selles registreeritakse eksport (kreedit) ja import (deebet). Ekspordi ja impordi väärtuste vahe on iga liikmesriigi ja kõigi teiste riikide jooksevtehingute saldo ning Euroopa Liidu tehingute ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tehingute saldo. Nimetatud kahe käibe vahe on ,,jääk"/"saldo". 16. Finantskonto
perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2. Netovälisinvesteering võrdub summaga, mida kodumaised residendid on laenanud välismaale miinus summa mida välismaalased on laenanud meile. 3. Kui S–I ja NX on positiivsed on meil jooksevkonto ülejääk. Sellisel juhul oleme maailma finantsturgudel netolaenuandjad ja me ekspordime rohkem hüviseid kui impordime. 4. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali- ja finantskontost 5. Maksebilansi tehinguid, mille tulemuseks on raha sissevoog riiki, käsitletakse kui kreedit tehinguid. Tehingud, mis tingivad raha väljavoo, on deebet tehingud. 6. Väikese avatud majanduse intressimäär on võrdne maailma reaalse, intressimääraga, mis tähendab, et väikese avatud majanduse jaoks on eelduseks ka täielik kapitali mobiilsus 7
riikidega;aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Eestis vastutab maksebilansi koostamise eest riigi keskpank. Selle koostamise aluseks on Rahvusvahelise Valuutafondi vastavate reeglite viies versioon. Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete kogumisel kasutatakse: küsitluste süsteemi; rahavoogude süsteemi; administratiivne süsteem ja kombineeritud süsteem. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist ning kapitali-, finants- ja reservide kontost, mis näitavad jooksevkonto finantseerimise allikaid. Koostatakse tekkepõhisel arvetuspõhimõttel st kõik tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel sõltumata sellest, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Koostamisel kasutatakse kahekordse kirjendamise süsteemi st iga tehingut kajastatakse kahe võrdse väärtusega kirjega
annaabi.ee 
