mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. Rummi tootmine Toormaterjal- valmistatakse suhkruroomelassist. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse segu lahjendamiseks vesi ja pärm ning lastakse käärida.
Mehe põrm reisis koguni kaheksa korda. Ta avastas Ameerika Inida otsinguil, tema ise seda ei teadnud et ta oli tegelikult Ameerika avastanud, kuid pärast see selgines. Indiat läks ta avastama laevadega nimedega: Santa Maria, Pinta ja Niña. Santa Maria oli lipulaev, kuid oli ka kõige aeglasem. Reisi alustati 3. Augustil 1492 linnast Palo'. Viimasetel nädalatel oli eriti raske, sest siis oli juba toiduvarud otsas ning elati põhimõtteliselt ainult joogivarude peal. 12. oktoobril nähti maad ning arvati, et jõuti Indiasse, kohtuti pärismaalastega kellega vahetati asju ja muljeid, Kolumbus nimetas neid indiaanlasteks. 28.oktoobril jätkati sõitu Kuuba poole ning siis lahkus Pinta kapten 22. Novembril teises suunas kuna ta oli kuulnud, et seal lähedal olevat üks saar, millel oli palju kulda. Kolumbus oli maruvihane, kui ta seda kuulis. Jõuludel sõitis lipulaev karile ning sõitu pidi jätkama laevaga Niña
Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise
Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook
Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud põletavalt kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. 1651. a mainitakse akadeemilistes jt kirjalikes ürikutes kohutava toimega kanget liköörilaadset jooki, mida valmistatakse troopikasaartel kasvavast suhkruroost ning tuntakse kas kill-devili või rumbullionina. Nimetust kill-devil oli üldlevinud, seda kasutasid oma arveraamatutes ka tollased reederid ning kaupmehed. Inglise meremeeste kõnepruugis oli jook
annaabi.ee 
