jooksul kujunes välja tava, mille kohaselt abiellunud mustpeavend astus Suurgildi liikmeks. Et mustpead tegelesid peamiselt meritsi toimuva kaugkaubandusega, langes nende aktiivne kauplemistegevus aega, mil meri oli jääst vaba. Talv pühendati peamiselt seltsielule. Eriti tuntud olid Mustpeade jõulu- ja vastlajoodud, mis võisid kesta mitu nädalat. Pidude puhuks valiti vennaskonna liikmete hulgast tavaliselt kaks peokorraldajat (Schaffer), kelle ülesandeks oli hankida vajalik söögi- ja joogikraam. See amet ei olnud kuigi armastatud, kuna puudujäägid tuli Schafferitel oma taskust kinni maksta, samuti hüvitada peo käigus sisustusele tehtud kahju. Peolaud oli tavaliselt üsna mitmekesine. Söödi linnu- ja metsloomaliha, puuvilju, rosinaid, pähkleid, kooke, joodi erinevaid sorte õlut ja maitsestatud veine. Tantsuks paluti peole daame linnakodanike peredest. Seejuures oli täpselt kindlaks määratud, milliseid tantse missuguses järjekorras ja missugusel hulgal tantsida
Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. VIINAPUU Viinapuu Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust. Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonna kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond
Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Vahuveini ajalugu Vahuveini valmistamise kunst on pärit Kirde-Prantsusmaalt. Champagne' kui Prantsusmaa põhjapoolseima veinipiirkonna joogimeistrid olid hädas sellega, et sügisel käärima pandud vein kippus talvel külmas keldris käärimist lõpetama. Veinimeistrit, kes arvas, et vein on valmis ja villis veini pudelisse, tabas ilmade soojenedes halb üllatus jook hakkas uuesti
imetegudest oli vee muutmine veiniks. Paulus soovis veini kasutada kõhuvalu vastu. Piiblis on refereeritud veini ja viinamarjavääti kokku 441. korral. (Möldstadt, 2001: 21) Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti väga kaugel, käis isegi saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. (Meeder 1998: 15) 1.2. Veinituristid Kahtlemata pole olemas stereotüüpset ,,veinituristi". Veinitööstus jagab oma külastajad kategooriatesse. Ühed on niiöelda tavalised turistid, kes soovivad maitseelamust. Nemad moodustavad 5%-30% kõikidest külastajatest. Teise kategooriasse kuuluvad niiöelda haritud joojad, kes lisaks maitseelamusele soovivad informatsiooni kõige kohta, mis puudutab veine
Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
annaabi.ee 
