värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr – fotograafias veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.kristiine.tln.edu
element, 5. perioodis, järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447. Sümbol: I Omadused Keemilised omadused: Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom. Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad. Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused Puhtas vees lahustub jood vahe, moodustades joodivee. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Tarklise kindlaks tegemine. Jood looduses Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis. Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena. Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, näiteks mereadru. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest ja naftapuuraukude veest. Jood organismis Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa, ning selle puudus võib tekitada kilpnäärme haigust. Osaleb inimese ainevahetuse normaalse tempo ja pusiva kehasoojuse
(fluor,broom,kloor,jood) Fluoroos- fluori üleküllus Kloorivesi- kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Kuningvesi- on kontsentreeritud lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe segu. Lahustab kulda ja plaatinat jms. Osteoporoos-luude hõrenemine Ateroskleroos-veresoonte lupjumine. Broomivesi-broomi vesilahus. Sublimeerumine- ehk sublimatsioon on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta Jooditinktuur-joodi lahust etanoolis nim jooditinktuuriks. Struuma- ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine, põhjustab joodi puudus. !!REAKTSIOONIVÕRRANDID!!
ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 _ 2HI
Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused: Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks, mida kasutatakse haavade puhastamiseks. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide.
57 kJ·mol-1 Auru rõhk: kPa 25°C: 0.04 Auru suhteline tihedus: (õhk = 1): 8.8 Sulamistemperatuur: 114°C Keemistemperatuur: 184°C Vees lahustuvus: väga vähe, üldiselt vees mittelahustuv (moodustab joodivee) 4 Etanoolis lahustuvus: Jood lahustub orgaanilistes lahustites hästi (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. PH= 5,4 (küllastunud lahus) Oktanool/vesi jaotuskoefitsent: log Pow: 2.49
peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus, mida kasutatakse haavade puhastamiseks ja verdsulgeva vahendina. Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Kartulites sisalduva tärklise tõestamine jooditinktuuriga, mille tulemusel kokkupuutepind värvub tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri
annaabi.ee 
