,,Toeline onn on kõvas toos ja vahenoudlikus elus".-onne saab katte kõvasti tootates mitte luksulist elu elades. ,,Kõik loomad on seltsimehed"-selle tahtis vana Major selgeks teha,et ka metsloomad on nende sobrad. ,,Inimene ei teeni uhegi muu olendi huve peale iseenda"-inimene on vaenlane ja ,et kõik loomad on seltsimehed.Inimestelt pole midagi loota ja nad kohtlevad loomi orjadena. 2. Lühikokkuvõte Teos on jutu selles kui loomad hakkavad peremehele Jonesile vastu ning ajavad ta Karjafarmist minema.Lumepall ja Napoleon on kaks siga kes 3. Probleem: Teos kajastab seda ,et hiljem selles raamatus muutuvad osad loomad nagu inimesteks kes vaidlevad omavahel ning kaklevad toidu,elukoha ja ellujaamise eest Samuti sellest ,et need kes olid ennem nii head sobrad muutuvad ja hakkavad reetma,et oma tahtmist saada. 4. Tegelased: Lumepall-oli elava loomuga siga,nutikam ning osavama sonaseadja.
Harilikult on need episoodilised rollid, kus ta klaveri saatel iseenda lugusid esitab: "Two Weeks Notice" (2002) ja "Life. Support. Music." (2009). 2007. aastal mängis ta peaosa filmis "Minu mustikakarva ööd"(My blueberry nights). Hinnanugud tema osatäitmisele olid lahknevad. Näiteks New York Post kirjutas otsekoheselt: "Ütleme otse: preili Jones ei oska näidelda." Seevastu Hollywoodi produtsent Harvey Weinstein oli debüüdist vaimustatud ja väitis, et otsib Jonesile rolli muusikafilmis. Allikad http://www.cshvof.com/norah/ http://www.bluenote.com/ArtistBiography.aspx?ArtistId=908633 http://et.wikipedia.org/wiki/Norah_Jones http://en.wikipedia.org/wiki/Norah_Jones http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=136230 Lisad
"Loomade farm" George Orwell 1. Kus, millal, kui kaua toimub teose tegevus? Teose tegevus toimub kolmekümnendate aastate lõpul ühes Inglismaa karjafarmis. Karjafarm kuulus esialgu Jonesile ja selle nimi oli Karjafarm. Hiljem muutsid loomad farmi nime Loomade farmiks. Tegevus toimus mitme aasta vältel (7-10). 2. Missugune on kujutatav ühiskond teose alguses? Teose alguses ei ole loomad vabad. Vana Major kirjeldab elu järgmiselt: "Meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu
kaht kohvisõõmu hakkab apelsinimahl maitsema (umbes? täpselt?) niisamuti nagu esimese lonksu ajal. Kindlasti tahame rääkida (ja mõtelda) sellistest asjadest ning kindlasti me ei eksi seejuures kui- gi hullusti, seega... on kindlasti üsna OK kõnelda sellest viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t, ja küsida, kas see on täpselt sama või erinev viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t' või vii- sist, kuidas maitseb mahl Jonesile ajal t. See "järeldus" paistab süütu, ent just siin oleme juba teinud suure vea. Viimane samm eeldab, et saame isoleerida kvaalid kõigest muust toimuvast vähemalt põhimõtteliselt või argumendi huvi- des. Eeldatakse, et seda, mis läheb arvesse viisina, kuidas mahl x-le maitseb, saab eristada sellest, mis on pelgalt täiendav, kaasa-aitav põhjus või selle "keskse" viisi kaasprodukt. Ähmases kujutluses
Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur
Smith kuulab muusikapala ilma ühegi edasise eesmärgita. Aga nende kuulamine ei pruugi üldse erineda! Motiivid võivad erineda, ent küsimus on selles, kas sa paned objekti tähele või mitte. Mõlemad võivad tähele panna teost,või siis mitte.(Dickie kriitkat,vt Kemp1999). "Tähelepanu"? Juhtumid, mida Stolnitz nimetaks huvist viidud tähelepanuks, pole üldsegi tähelepanu juhtumid: ,,Näide oletatavast huviga vaatamisest võiks olla juhtum, kus maal meenutab Jonesile tema vanaisa ja Jones hakkab mõtisklema, või oma kaaslasele pajatama, vanaisa kangelastegudest sapöörina. Selliseid intsidente võiks hoiakuteoreetik kirjeldada kui näiteid kunstiteose kasutamisest assotsiatsioonide kandjana, ... s.o. huvitunud tähelepanu juhtumitena. Aga Jones üldsegi ei vaata (ei pane tähele) maali, kuigi ta silmad on pärani". 11. Konstrueerige näide huvituse ja sümpaatilisuse vastuolust! Huvitus ja sümpaatilisus võib osutuda võimatuks kombinatsiooniks
annaabi.ee 
