8) Gane oli naissoost. * Tegelaste iseloomustused * Mari Tagasihoidlik nooruk. Abivalmis ja väga sõbralik. Kindlasti sportlik. Eriti tugev oli ta ujumises. Vaesemast perest pärit kui tema sõbrannad. Klassi parim õpilane. Birgit Uhke ja veidike ülbe. Siiski hoolis ta Marist, kuid ei näidanud seda just eriti tihti välja. Kena välimusega, kuid spordis mitte just kõige tugevam. Meeldis oma sõpru tögada. Oli juba kõige enne Johannesesse armunud. Rikkast perest. Doris Ka rikkast perest ning veidi ülbe, kuid mitte nii üleolev kui Birgit. Talle hakkas ka üsna alguses Jo meeldima. Samuti väga kena välimusega. Johannes ehk Jo Kiidukukk, armastas kiidelda ja püüdis olla kõiges kõigist kõige parem. Kena välimusega, tumedate juustega ning päris pikk. Tegelikult oli ta kummaline, sest näitas välja, et talle meeldib Mari, kuid ise jättis ta üksi merele ujuma. Lausus kogu aeg sarnaseid sõnu, nagu Gane oli öelnud.
olles nii ettevaatamatu, et jättis ukse lahti. Johannes võis näha pilte saatanast ja kõigest muust. Kõige rohkem ehmatas teda aga Kaplani vandumine, oli selge , et selles lossis tegeletakse musta maagiaga. Üleüldse oli Johannes jäänud lossi vangiks. Krahv ei lasknud tal välja minna, ei sõnumeid saata ning jälgis iga tema liigutust. Siiski kord suutis isa Eusebius ta välja saada ja Johannes rääkis talle kõik ära. Ta suhtus nüüd Johannesesse umbusklikult, kuid kui Johannes end kirikusse peitis ööseks ja talurahvas mässu ajas, siis isa Eusebius kaitses Johannest ja seletas neile , mis on toimumas lossis ja krahviga. See peale talurahvas rahunes ja taheti minna hoopis lossile pealetungile. Johannes aga sai ühe noormehega , kes olevat olnud salakütt, Klausenburgi, kus ta pihtis peapiiskopile krahvist ja tema tegemistest. Hiljem põletati krahv tuleriidal ja krahvinna pääses ahelaist. Samuti asus Johannes tagasiteele Viini.
Selliselt käituma ajendab teda tahe ebainimlikus maailmas kõige kiuste inimlikke suhteid ja vahekordi 9 maksma panna, ehk nagu teoses on öeldud, püüdlus piibli verist tõukoera vaguraks tallekeseks muuta. Tolstoilasena lepitab ta kurja heaga. Aarne ja Heikigi, nakatatuna Jakobi eetilisest idealismist, arutlevad aeg ajalt võimaluse üle suhtuda kulak Johannesesse mitte kui vaenlasesse, vaid lihtsalt kui inimesesse. Nad tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult, jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste käitumises ilmneb, on printsiibina iseenesest ilus, ent reaalsuses vaevalt teostatav -- niisugune on
millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu looja õpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome": Inglismaal etendamine keelatudlavastati Pariisis, üx piiblilugu: Juudimaa printsess armus prohvet Ristija Johannesesse, viimane pole huvitatud, lõpux saab printsess J.e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda ei kardeta, tuleb välja, et W. peab ameeriklasi matsidex. "Readingi vangla ballaad": vangla läbielamistest, pihtimus
'99 otsustas ta Pariisi asuda, ilma millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu loojaõpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome": Inglismaal etendamine keelatudlavastati Pariisis, üks piiblilugu: Juudimaa printsess armus prohvet Ristija Johannesesse, viimane pole huvitatud, lõpuks saab printsess J.e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda ei kardeta, tuleb välja, et W. peab ameeriklasi matsideks. "Readingi vangla ballaad": vangla läbielamistest, pihtimus suhtes "De Profundis"
annaabi.ee 
