minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega
Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest,
Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis
püsipõllud mitmel pool Põhja-Eestis ja saartel. Esmakordselt leidub Pronksiaja lõpu setetes rukki õietolmu. Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina. Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal kujunes u. 11 000 aastat tagasi. Esimesed jäljed inimesest Virumaa idapoolses osas pärinevad keskmisest kiviajast. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Vanimad fossiilsed põllujäänused Eesti alal pärinevad nooremast pronksiajast ja vanimad välja kaevatud adrajäljed rooma rauaajast. 600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn keldi põllud
............................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 14 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL Esimesed jäljed inimasustusest Virumaa idapoolses osas pärinevad mesolitikumist. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntuimaks keskmise kiviaja leiukohaks on Narva Joaorg, mille vanim asulakiht kuulub VI aastatuhandesse e. Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr.
annaabi.ee 
