Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut. Kriis ületatud kolis ta Prantsusmaale La Fleche'i külla, mis on kuulus oma jesuiitide kolledzi poolest. Sajand enne teda olid siin õppinud Descartes ja Mersenne. Hume luges siin erinevaid autoreid nagu Malebranche'i, Dubos'd ja Bayle'i ning aegajalt argumenteeris jesuiitidega. 1734-1737 kirjutas David siin visandi oma teosele ,,Traktaat inimloomusest". 1737. aastal naasis Hume Inglismaale. Ta otsustas Edinburghis olla koduõpetajaks markiile Annandale'ist, kuid sai peagi aru, et noormees on hull ning tema hooldaja on petis. Suurte raskustega sai Hume sellest olukorrast välja ning nõustus olema oma sugulase, leitnant-kindral James St. Clairi sekretar sõjalistel ekspeditsioonidel. Hiljem nõustus Hume töötama Edinburghi
Kuigi nad matsid sõrjakirve maha, saates teineteisele mõned viisakad kirjad, lahkus Newton peagi Kuninglikust Seltsist. See seostus liialt Hooke'iga. Ta venistas optika alaste tööde täiskogu välja andmisega Hooke'i surmani aastal 1703. Newtoni "Opticks" ilmus 1704. Selles töös tegeleti: 1. "Newtoni ringid" 2. valguse murdumine Mõnede tähelepanekute seletamiseks pidi ta kasutama laine teooriat koos oma korpuskulaarse teooriaga. Vaidlus Inglise jesuiitidega (värviteooria üle) viis tulise kirjavahetuseni. 1678 aastal selgub, et Newton on saanud närvivapustuse. Järgmisel aastal suri ka tema ema, mille tagajärjel tõmbus Newtoni üha enam endasse ning tegeles võimalikult vähe teiste inimestega. See kestis mitu aastat. Newtoni suurim saavutus olid tema tööd füüsikas ja mehhaanikas, mis kulmineerusid universaalse gravitatsiooni teooriaga. 1666. aastaks olid Newtonil valmis esimesed versioonid liikumisseaduse jaoks
See, et inimesed ei tunne oma kohust ja kohustusi, ega tea, mida tuleb vältida muudab inimesed kurjadeks ja lodevateks. Aristoteles mõistis selle hukka, aga just selle õigustamist pidasid jesuiidid oma ülesandeks. Pascal kaitses suure filosoofi moraaliõpetust jesuiitide võltsingute eest.tõe nimel avalikustas Pascal jesuiitide moraalisüsteemi pahelisust, nähes jesuiitides julmi ja alatuid tõe tagakiusajaid. Pascal mõistis, et võitlus jesuiitidega ei saa piirduda ,,Kirjadega Provintslastele". See oli kõigest sõja algus. Ta kirjutas: ,,See mida ma tegin, on ainult mäng tõelise lahingu eel. Ma pigem näitasin, milliseid haavu saab teile lüüa, kui et lõin neid." Sellegipoolest sai jesuitism tugeva löögi, Pascali mõjul muutus sõna ,,jesuiit" kahemõttelise, silmakirjaliku ja kõlbeliselt rikutud inimese võrdkujuks. Prantsuse keelde tuli sõna ,,escobar", mille vasteks on ,,silmakirjatseja".
Tõsisem teos kui More'i "Utoopia", vähem irooniat. Descartese kaasaegsed on nt (küll nende kõrgaeg oli 17.sajandi keskpaigal alles) Blaise Pascal (temast sai tõsine kristlane, filosoofiline peateos on kantud ristiusu vaimust, ei ole teaduslik vaim, millega ta nooruspõlves tegeles, teos on avaldatud peale tema surma 1670 "Mõtted". Ka pealkiri on peale tema surma pandud. Naeruvääristab mõlemat äärmust teaduslik-mõstlikkust ja kristlikku vaadet. Oli pidevas võitluses jesuiitidega.). Hollandis tegeles portugali-juudi päritolu Barud Spinoza. Tema ladinakeelsed teosed ilmusid 1660-70ndatel. Zanri on püütud nimetada panteismina. Väga õpetlik stiil, põhjalikud arutlused, mõistete seletused. Spontaansus on kadunud, nagu oli Montaigne'il. Teaduslik kallak. "Geomeetrilise meetodi järgi esitatud eetika". Humanismis tuleb ratsionalistlik-mõistuspärane kallak. Hispaanias möödub 17.sajand baroki tähe all. Vastandite kunst ja kultuur. Baroki
Nimelt oli Mary Stuart oma isa kuningas James V kaudu seotud ka Inglise trooniga Henry VIII oli Mary Stuarti vanaonu. 1569 suruti ülestõus maha, ligi 800 mässus osalenule mõisteti surmanuhtlus. Rooma, kes ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule, otsis endiselt võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Itaalias ja Hispaanias valmistati ette vaimulikke Inglismaa rekatoliseerimiseks. Inglismaal omakorda hoogustus katoliiklaste tagakiusamine. Suhtlemist paavsti või jesuiitidega käsitleti kui riigireetmist. Roomast ja Madridist juhitud intriigid Mary Stuarti troonile tõstmiseks viisid veebruaris 1587 üheksateist aastat vangistuses istunud ekskuninganna hukkamiseni. Hispaania kuningas Felipe II otsustas nüüd ,,ketserite ja röövlite pesa hävitada", saates Inglismaa vastu oma Võitmatu armaada (Armada Invencible). 12. juulil 1588 lahkus La Coruña sadamast merele 130 laeva kaheksa tuhande madruse ja 19 tuhande sõduriga. Madalmaadest kavatseti veel
12 jesuiitide ordu liiget saadeti siia, 12st 4 jõuavad tartusse. Lisaks tuleb Tartusse 2 ilmikvenda, hiljem ( 1583 a ) tuleb ka poola preester, kes on katolik vaimulik. Jesuiitide tulek Liivimaale on hästi dokumenteeritud. Laste massiline ristimine. Tartus olles kohtavad nad nelja erineva rahvusega ( sakslased- linnaelanikud, poolakad- süjaväelased, eestlased-lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased takistavad eestlasi jesuiitidega suhtlemisel, tahavad neid suunata luterluse poole. Probleeme ka venelastega, keda nim skismaatikuteks. Arvati, et neid on üsna kerge ümber keerata. Palju tülisid, sh koos võimude sekkumisega. Sakslased jäävad selgelt luteri kirikule truuks, eestlasi takistatakse igal moel. Esialgu kõige keerulisem keelebarjäär. Tartus materjaalne baas, mis jesuiitidele anti oli Katariina kirik Jakobi tänaval Enne seda olid Katariina kirikut kasut eestlased, kes saavad kasut Jaani kirikut
annaabi.ee 
