Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala: 3 presidentkonda (Võnnu/Tartu/Pärnu) 1598st vojevoodkond Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid
palvetada.Vapustatud tsaar lahkub. 2.pilt. Bojaaride istung Kremlis. Suiski räägib Borissi meeltesegadusest. Tulebki tsaar ja kuuldes Suiski sõnu, näeb taas viirastusi hukatud Dimitrist. Meeleheites Borissi jõud on otsakorral- ta laseb kutsuda poja, pärandab talle riigi ja sureb lootuses, et pojast saab Venemaale tark ja aus valitseja. 3.pilt. Metsalagendik Moskva lähedal. Talupojad on mässu tõstnud. Tahetakse üles puua kohalik bojaar ja kaks jesuiiti,kes saabuvad vale-Dimitri saadikutena. Nad pääsevad tänu vale- Dimitrile, kes saabub poolakate saatkonnaga ja suundub Moskva poole. Rahvas tervitab neid, kuid hakkab siiski mõistma, kellele Dimitri toetub. Prohvetlikult kõlavad Jurodivõi sõnad: "Voolake, kibedad pisarad, tuleb vaenlane, saabub pimedus!" 11 KOKKUVÕTE Selline oligi minu referaat, kus rääkisin romantismist üldiselt ning süvenesin ka romantismi muusikas
Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati
Salajane kihlus tädipojaga, kes oli Brandenburgi kuurvürst. 1649. a. ja 1650. a. kinnitati kahe järjestikuse Riigipäeva poolt Kristiina järglaseks Karl Gustav. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Lõpliku veenmistöö katoliikluse kasuks teostas prantsuse filosoof Rene Descartes. Katoliiklus tundus olevat soojem ja kultuurisõbralikum kui karm luterlus. Katoliiklane ei saanud olla Rootsi valitseja. 1651. a. on salaja kaks jesuiiti Kristiinat õpetamas ja lõplikult ütleb ta troonist lahti 1654. a. juunis, olles 27-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) 1655. a. läks ametlikult katoliku usku ja saabus Rooma. Esialgu kavatses osaleda poliitikas, kuid hiljem enam mitte. Maetud on ta Rooma Püha Peetruse kirikusse. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ta oli Karl IX tütrepoeg, olles seega Kristiina tädipoeg.
Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett. Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist- Hispaanias on kuningas Carlos III. Reforme teostab hoopiski Pedro Aranda. Ta saab aru, et protestantlikes riikides on edenemine jõudsam ja Hispaania tuleks tõusta protestantlikule tasemele ja jesuiidid takistavad seda ning 1767. aastal toimub Hispaanias märtsiküüditamine, tuleb ootamatuna. 6000 jesuiiti pannakse laevadele ja kuhu nad edasi lähevad, see pole enam Hispaania mure. Kaasa võis võtta nii palju kui jaksavad kanda. Lõpuks maanduvad Korsikal. Hispaania kolooniatest väljasaadetud jäidki ookeanile. (1759. aastal oli sama tehtud Portugalis, jesuiitidel ei lubatud üldse midagi peale seljasolevate riiete kaasavõtta. ) Kuningas oma nimepäval tuled rõdule ja küsib mida rahvas tahab, siis rahvas ütleb, et jesuiitidel tuleks tagasi tulla. 1773
Et jesuiidid kasutasid looduskatastroofi agitatsioonina reformide vastu, otsustas Pombal nad kõrvaldada. Nüüd järgis Pombali eeskuju krahv Aranda. 31. märtsi 1767 hommikul piirati jesuiitide elupaigad sisse. Ametnikud, kellele väljasaatmine ülesandeks tehti, olid juba eelnevalt saanud kirjad vastavate korraldustega, mille avamine enne õiget tähtaega oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Seetõttu tabas väljasaatmine jesuiite täieliku ootamatusena. 6000 jesuiiti pandi laevadele, lubades neil kaasa võtta vaid niipalju vara, kui nad jõudsid kanda. Kuhu merele saadetud jesuiitidel minna, polnud enam Hispaania mure. Pärast pikemat ekslemist Vahemerel said nad viimaks randuda Korsikal. Samalaadne aktsioon toimus ka Hispaania kolooniates, kus ookeanile saadetud jesuiite tabas enamasti häving. Katoliku kirikul oli hispaanlastele veel 18. saj. teisel poolelgi äärmiselt suur mõju. Et seda
annaabi.ee 
