otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise." Woland andis Meistri Jesuaga koostöös üle teispoolsusele, kus Meister ja Margarita saavad alati koos õnnelikud olla. Siin avaldub jällegi, et Woland ei saa hea vastu ning parim võimalus on hea ja kurja koostöö, millegi õige nimel. Woland otsustas ka Berliozi ning mõningate teiste kõrvaliste tegelaste saatuse, näiteks Berliozi hävitas ta jõudmaks Meistrini ning teiseks põhjuseks võib tuua ka Berlioze Jumala eitamise.
ära teeninud, ta on ära teeninud rahu" (vrd: " , " tähendab vene k nii maailma kui rahu). Valgus kuulub Jesua sfääri, rahu varjupaigas on Wolandi sfäär. Varjupaik esineb romaanis kui saatanaga sõlmitud lepingu tulemus. Just siin ilmub peategelase kuju ning romaani kui terviku faustiaanlik mõte. Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes Jesuaga, vaid ka Wolandiga. See ilmneb muuseas ka selles, et Meistri välimus kliinikus ja Margarita unenaos (habe ajamata, juuksed sassis, pilk ärev) -- see on kurjast vaimust vaevatu välimus (vrd Dostojevski ,,Kurjade vaimude" teemaga romaanis). Siin ilmneb Meistri oluline erinevus Jesuast ja samal kombel ka Pilatusest (kes finaalis pälvib andestuse ja astub mööda kuuvalgusest rada koos Jesuaga kuu poole). Jesua (nagu ka Pilatus) ei
Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Pilatus Jesua · Ta on Juudamaa prokuraator, kelle · Bulgakovi Jesua on eelkõige inimene, valitsemisajal I sajandil toimusid kes astub julgelt oma hukutajatele peamised evangeeliumi sündmused, vastu. ka Jeesuse hukkamine. · Ta ei ole Jumala Poja rollis, sest meie · Kohtumine Jesuaga paneb ta oma keskel elas ta kui inimene rolli üle järele mõtlema. (inimlikkus, vaprus). · Ta tahaks Jesua enda juurde jätta, sest · Ta on unistaja ja filosoof, kes räägib temaga on huvitav rääkida, kuid headusest ja kannatlikkusest. positsioon ja rahva tahe ei luba seda · Alles teose lõpus avab Bulgakov (ka on ta liiga arg, et teisiti käituda)
lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks. Pontius vihkas, et teda nii kutsuti ning lasi tsensuurio Marcus Rotitapjal mehele õpetada, kuidas peab rääkima. Edaspidi kasutas Jesua sõna hegemon. Ha-Nostri sai aru, et Pontiusel on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli Paasapühade aeg ning sellega seoses tuli üks süüdimõistetu vabastada. Valida oli Ha-Nostri ja Barbase(röövel ja mõrvar) vahel. Vabaks lasti Barbas.
Meister ja Margarita on kohati nagu Romeo ja Julia. Naisterahvas on julge ja tubli ning korraldab kõik vajaliku ära. Miks „Meistrit ja Margaritat“ kohe ei avaldatud? Inimesed kadusid jäljetult. Välismaa asjad, valuuta. Nõukogude liit surus targad ja mõtlevad hullumajja, kuigi nad rääkisid tõtt. Teatrietendus näitas inimesi ahnete ja lollidena. Jumala, saatana temaatika. Nõukogude liidu nõrgad kohad – korterikitsikus Jesuaga ja Moskvas toimuva paralleelid: Nii meistrit kui Jesuat karistati Kristuse pärast. Mõlemas oli poliitiline juht Jumalast üle. Rahvas läks kaasa, diktatuur. Margarita ja Matteus tunnistasid teise erilisust, olid valmis teenima, abistama. Jesua ja meister mõlemad reedeti. 2. Fr.R.Kreutzwaldi elu ja looming, eesti rahvuseepose kujunemine Kreutzwald (1803-1882) Sündis virumaal kingsepa pojana (lihtsat päritolu). 1815 sai tema isa mõisnikult vabakirja (varem kui teised)