• kes kellega ja kuidas suhtleb, 40 • sümboolsed näitajad (amet, riietus, eraomand, hobid, tarbimiseelistused), • inimeste keel ja kõnepruuk, teemad, millest armastatakse vestelda, • haritus. 41 Peatükk 9 Majandusetnoloogia 9.1 Majandussüsteemid Majandussüsteemid eri kultuurides on saanud etnoloogide üheks põhiliseks uurimisob- jektiks. Etnoloogilist haridust on vaja selleks, et saada aru: • miks kütid-korilased näit ei tööta 8 korda 5 tundi nädalas • miks kõik küttide-korilaste mehed tegelevad spordi (küttimisega) • näit Trobriandi saarel1 on maksevahendiks jamss (mugultaim), mida kingitakse uuele meessugulasele, selle eest saab osta näit tööriistu, kasutada suurte pidude organiseerimiseks. Naiste varandust mõõdetakse banaanilehtedest tehtud seeli- kutes.
dialoogakna alläärel veel kolm spetsiaalomadust (mõõtmestamisstiil, tekstistiil ja viirutusmuster). Vaikimisi on kõigi nimetatud omaduste ülekand- mine sisse lülitatud. Spetsiaalomadus kantakse üle muidugi vaid juhul, kui lähteobjektiks on vastavalt mõõde, tekst või viirutus. Joonis 27. 7. Blokikäsud Bloki moodustamise abil saab muuta joonise üht või mitut objekti formaalselt üheks ob- jektiks nimeliseks blokiks. Igale blokile tuleb määrata sisendpunkt. Blokke saab sisestada sama joonise mistahes asukohtadesse (baaspunkti järgi), ühtlasi neid suurendades/vähenda- des ja vajadusel ka XY-tasapinnal pöörates. Bloki moodustamiseks on sobiv kasutada käsku BLOCK, mis toob ekraanile sellekohase dialoog- akna (vt. joonis 28). Ripploendiboksi Name: kaudu antakse loodavale blokile nimi. Bloki baaspunkti saab määrata kahel moel: kas kanda redaktori-
selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga
selle etapi läbinud me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga
selle etapi läbinud – me oskame eristada detaile ja ka tunneme neid. Maailm pole kaugeltki enam mingisugune ühtlane värvi sigrimigri. Seesugune evolutsioon on kohe inimese esimestel elukuudel. Näiteks taju valivuse all mõistetakse teatud esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõ- juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga