JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu · Punane lõvi võim, valvsus, julgus
lahingutegevuse arendamiseks omal territooriumil soodne platsdarm. Eesti 2. ja 3.diviis vallutasid maikuu lõpuks Volmari (Valmiera) ja Marienburgi (Aluksne). Et saksa-läti väed olid omakorda vallutanud Riia, tekkis soodne võimalus purustada Põhja-Lätis tegutsev punaste väegrupeering. 2. diviisi otsustava pealetungiga vallutati 31. maiks Gulbene ning ning 5. juuniks jõudis rittmeister Gustav Jonsoni ratsapolk Väina jõeni, mille forsseerimise järel hõivati Jakobstadt (Jekabpils). LANDESWEHRI SÕDA. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit
Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari (Valmiera) ja Mariendburgi (aluksne) hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti (jekabpils). Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest 22 puhastatud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia: saksa okupatsioon Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (05.04.2006)) Landeswehri sõda Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma territooriumil läti väeosi. Muidugi ei tahetud seda ainult omakasupüüdmatutel ajenditel: ilma iseseisva Lätita ei
kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC.
kui hüpermarketi formaati kauplused. Esimesed Selveri kauplused planeeritakse rajada Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100% tütarettevõtte TKM Latvija SIA poolt ostetud endistele Lidl Latvija SIA kinnistutele, mis asuvad Cecises, Jelgavas, Jurmalas, Liepajas, Rezeknes, Riias, Salaspilsis ja Tukumsis. Lisaks nimetatud asukohtadele otsitakse võimalusi Selveri keti kaupluste rajamiseks ka teistes suuremates Läti linnades nagu Daugavpils, Ventspils, Jekabpils ja Ogre. Samuti jätkatakse täiendavate asukohtade otsimisega Riias. (Puusepp 2007) 2.1.1. Hankijad Ühe põhjendusena Selveri laienemiseks on toodi asjaolu, et Balti turg on muutunud ühtseks ning seetõttu ootavad ka hankijad Selveri laienemist lõuna poole. (Vaarmets 2006) Laienemisotsuse tulemusena on mitmed hulgimüügifirmad, tootjad ja koostööpartnerid otsustanud Selveri plaanidega kaasa tulles samuti Lätti laieneda.
koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust. Kesk-Läti madalik, Ida- Latgali madalik, Zemgale madalik.
annaabi.ee 
