Mr. Ewell püüdis kohtuniku John Taylori majja siise murda. Missis Grace teeb pantomiimi etenduse, milles Jean mängib Peekoni osa. 28.peatükk. Jem ja Jean lähevad kooli pantomiimi vaatama. Jacob Cecil ehmatab nad. Jean jääb etenduse ajal magama ja magab oma osa maha. Kui kõik hakkasid koju minema hakkasid seda ka Jean ja Jem. Kui lapsed mõõda metsateed lähevad kuulevad nad kellegi same,mis vaibuvad koheselt kui Jean ja Jem seisma jäävad. Jemi ja Jeanile tullakse kallale ja üritatakse tappa. Keegi võõras võtab Jemi sülle ja viib koju Atticuse juurde. Jean arvab , et Jem on surnud. Mr. Ewell leitakse sündmuspaigal noaga rinnus. 29.peatükk. Nirksilm räägib, mis juhtuskuni märkab, et mees kes Jemi tassis seisab toa nurgas. Nirksilm silmitseb seda meest ja tunneb ära temas Kolli. 30.peatükk. Atticus tutvustab mr.Arthurit. Mr.Finch ja mr.Tate arutavad Bob Ewelli surma. Nad lepivad kokku, et mr
kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli õpetajaks Lucina Hagman, kes tol ajal elas Hämeenlinnas ühes oma venna kirjanik Tyko Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui kasvab suureks. Aastakümneid hiljem meenutab Lucina Hagman naljatades tema armuavaldust.Klassikaaslastest oli Jeanile kõige lähedasem Walter von Konow, Lahiste mõisaomaniku poeg Sääksmäelt. Neist said eluaegsed sõbrad.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis.Looduses viibis poiss meelsamini kui kusagil mujal
Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas
), "MontOriol" (1886 Mehenaise vaheline armastus. Tegevus provintsilinnas. Christiane on abielus rikka mehega, Paul armub temasse, C jääb rasedaks, kuid P ei taha teda enam, jätab maha, sõidab ära, laps sünnib. P tuleb tagasi, kuid ei saanud last näha.), "Pierre ja Jean" (1888 lugu kahest vennast, isast ja emast. Vaikelu lõhub teade, et on surnud üks perekonnatuttav, varandus läheb testamendiga Jeanile, sest too olevat surnu poeg olnud.), "Tugev kui surm" (1889) ja "Meie süda" (1890). Pilet nr 12 12.1.Valgustuskirjandus, Voltaire, Rousseau' kirjanduslik tegevus 18 saj Euroopas hoogustus demokraatlike ideede levik. Inglise kirjandusest lähtus sentimentaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus kogu Euroopas kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Sajandi lõppveerandis sündis romantism. Õukondades oli suurmoeks prantsuse keeles rääkimine
Moonutas lehes tegelikkust ja trükkis ära seda, mis teistele rahameestele kasulik oli.), "Mont-Oriol" (1886 Mehe-naise vaheline armastus. Tegevus provintsilinnas. Christiane on abielus rikka mehega, Paul armub temasse, C jääb rasedaks, kuid P ei taha teda enam, jätab maha, sõidab ära, laps sünnib. P tuleb tagasi, kuid ei saanud last näha.), "Pierre ja Jean" (1888 lugu kahest vennast, isast ja emast. Vaikelu lõhub teade, et on surnud üks perekonnatuttav, varandus läheb testamendiga Jeanile, sest too olevat surnu poeg olnud.), "Tugev kui surm" (1889) ja "Meie süda" (1890). 40. MODERNISTLIK ROMAAN. H. HESSE ELU JA LOOMING, ,,STEPIHUNT" 72 Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ ja töötas Paides arstina. Onu oli Oleviste kiriku pastor. Kuna vanemad olid misjonärid, siis kodune