koolituse. Ühe enam hakati tähelepanu pöörama elektroonilistele pillidele. Kõige tuntumad esindajad olid: Emerson, Lake & Palmer, Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins. Pink Floyd, Frank Zappa. Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Kasutatud kirjandus 8. klassi õpik "Muusika"
ülitäpselt noote, mida kitarril mängib. John McLaughlin on tuntud oma kiindumuse poolest idamaisesse muusikasse. 1971-1975 aastail juhtis ta Mahavishnu Orchestrat, kuhu kuulusid Billy Cobham (trummar) ja Jan Hammer (klahvpillimängija). Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Jazz fusion on muusika zanr mis sai alguse 1960. aastate lõpus. Kui jazzi artistid hakaksid erinevaid jazzistiile kokku miksima elektrooniliste rocki pillidega: souli ning rhythm ja bluesi rütmidega. Jazz fusion ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu: pop, rock, folk, funk, hip hop ja paljusid teisi
· Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale · 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust · 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni · 1946. aasta 1. juulil kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast
stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman 1930ndad: Neil aastatel sai alguse swing, mida peetakse ka uueks ajastuks jazzmuusika ajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri Big Band´i teke. Big bandi koonduvad klarnet, saksofon, trompet, tromboon, klaver, kontrabass ja trummid. Swingiajastul oli väga tähtsal kohal rütm ja swingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Sel ajastul said tuntuks mitmed suurkujud nagu Duke Ellington ja Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks
"Pink Floyd" kasutas palju heliefekte tavaelust ja kuna tegu oli tehnikaüliõpilastega oli nende loomingus tähtsal kohal ka visuaalne külg. (nn. Mixed media) Ameerika tuntuim intellektuaalrocki viljeleja oli Frank Zappa. Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60-ndate aastate lõpus seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rockansambli ja suure jazzorkestri (bigband) vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 mängijast koosnev puhkpillirühm, kus lisaks rock'n'rolli aegadest kasutatud saksofonile lisandusid trompetid ja tromboon. Jazzrocki arengut lähemalt vaadeldes näeme, et põhirolli mängivad siin nn. jazzi taustaga muusikud, kes on traditsioonilise jazzi radadelt astunud sammukese rocki suunas. 70-ndate keskpaigast asendus jazzrock mõistega fusion (sulam). Nimevahetus oli igati
?lauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks v?ljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930. aastail levisid Euroopasse populaarsed seltskonnatantsud, näiteks fokstrott, tarlston, tango. 20
naalsed orkestrid, kes harjutasid iga päev. Seega, kui neid reklaamis eraldi välja toodi, pidi selleks ka põhjust olema. Tundub, et 1933. aasta suvi oli Tartu džässielus üsna aktiivne – Postimees 100 reklaamib 20. juunil 1933 toimuvat jazzkontserti Vanemuise aias, “/.../ mida juhatab hra R. Michel, solistina esineb E. Kruuda”. 23. juuni Postimees kirjutab jaaniõhtust Vanemuises: “/.../ Õhtu lõpp-punktiks kujuneb aga tants saalis jazzorkestri saatel.” Orkestri ega selle juhi nime ei mainita, saame vaid järeldada, et džäss on siingi saavutamas populaarsust – muidu ju poleks mõtet seda rahvapeo reklaamis eraldi rõhutada. Seda muljet kinnitab ka Johannes Jürisson, kes on kirjutanud: “Igal kolmapäeval esines džässorkester R. Michaeli 101 juhatusel” (Jürisson 1982: 21). Tartu džässielu mitmekesisusele viitavad 6. ja 9. augustil Postimehes ilmunud kaks lühikest
Frank Zappa oli üks neist. Ka Zappa uuris põhjalikult klassikalist muusikat ning temagi jahmatas kõiki oma pikkade kompositsioonidega. Kui inglise ansambleid iseloomustas meeskonnatöö, siis Zappa puhul oli ansambel ainult saatevahend. JAZZROCK Mõiste jazzrock hakkas levima 60-ndate aastate lõpus seoses ansam bliga “Blood, S w eet, an d T ears” ja “Chicago”, m is olid om a koosseisult ühenduslüliks traditsioonilise rockansambli ja suure jazzorkestri vahel. Tavapärase rütmigrupiga liitus 3-4 m ängijast koosnev puhkpillirühm , kus lisaks juba rock’n’rolli aegadest kasutatud saksofonile olid juurde tulnud trompetid ja tromboon. Põhirolli mängivad siin jazztaustaga muusikud. Esimese tippmuusikuna astus jazzi radadelt kõrvale Miles Davis. 70-ndate aastate keskpaigast oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl. k. sulam). Nimevahetus oli igati õigustatud, sest suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei
annaabi.ee 
