" Euroopa jazzi nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja seitsmekümnendatel sai jazz mõjutusi Ladina-Ameerikast, eriti Brasiiliast. Põhilist mõju senisele jazzmuusikale avaldasid Brasiiliast tulnud samba ja bossa-nova. Seitsmekümnendatel hakati omavahel siduma jazzi ja rokki ning tekkis mida nimetati jazz fusion-iks. Selle jazziliigi tekkimisega võeti jazzmuusikas kasutusele elktripillid ja rokilikud rütmid. Selle ajastu suurimaid eestvedajaid oli mustanahaline trompetimängija Miles Davis. Kaheksakümnendatel jagunes jazzi kuulajaskond kaheks vanemad inimesed eelistasid traditsioonilist jazzi ning ülejäänud, kes ootasid midagi uut
......................................................................................... Valge jazzi isaks peetakse .............................. Ta juhatas ansambleid alates 1891a. "Dixie's Land" oli laul, mille kirjutas 1859 aastal ...................................... Laul rääkis orjakaupmehest Jonathan Dixie'st, kes müüs oma orje tihti lõunasse. Hiljem sai Dixielandist ............ Dixielandi perioodiks peetakse jazzmuusikas aega ....................................... Millal hakkas jazzmuusikale mõju avaldama heliplaaditööstus? ...................................................................................................... Esimeseks rahvusvahelise kuulsusega jazzorkestriks sai .................................... Oma esimese heliplaadi tegi ansambel .............................................aastal. Selle plaadi helilood olid "Livery Stable Blues" ja "Original Dixieland One- Step". Mis oli ühist valgete dixielandi ja mustade new orelansi jazzmuusikute mängulaadis.
Frank Sinatra. 1940ndad: 40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas
ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass.
suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, charlestoni ja black bottomit ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega lindy hop, mis hiljem sai tuntuks ka jitterbugi nime all. Järk-järgult kujunes jitterbugist välja dzaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. Chassed tehes on eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni.
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus