2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6
Alustas noorena talendi showdel http://goo.gl/B1W8 3Y George Clinton Geroge Clintonit (sündinud juuli, 1941) võib ka lisada funk- muusika rajajate hulka. Teismeeas lõi Clinton oma doo-wop grupi. Oma soolokarjääriga alustas ta 1980 aastate alguses. Laulmisega tegeleb ta tänaseni. goo.gl/dTNGz Kool & The Gang Loodud 1964 aastal, põhineb fungil, jazzil, soulil, R&B ja diskol Müüdud üle 70 miljoni albumi Hetkel on ansamblis 11 liiget http://goo.gl/B1W8 3Y Muusika kuulamine James Brown: https://goo.gl/RYRjrO Kool & The Gang: https://goo.gl/KxEXGS George Clinton: https://goo.gl/y3eiq8 Lingid Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Funk James Brown: https://goo.gl/Ipr1vV George Clinton: https://goo.gl/ezSHrA Kool and The Gang: https://goo.gl/EiJJyi
Tihti esines ka improviseerimist. Jazzi suhtuti 20. sajandi algul väga halvasti. See erines teistest ajaviitemuusikatest oluliselt. Arvati, et jazz-muusika nn. mustade muusika tõttu on kaalul tsivilisatsiooni tasakaal, see põhjustab naiste suhtes vägivalla kasutamist, õhutab rasside ja inimeste ning politseivahelisi konflikte. Samuti kardeti, et jazz hävitab noorte huvi klassikalise muusika vastu. Kõikide nende põhjuste pärast keelati jazzi mängimine paljudes USA osariikides. Jazzil oli palju vastaseid muusikakriitikute seas. Võitlemist selle muusikastiili vastu hakkasid korraldama mitmed naiskorporatsioonid ja isegi Henry Ford - suurkuju autode maailmas ei pooldanud jazzi. Ta üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika uuesti populaarseks muutmisega, kuid see tal ei õnnestunud. Kirikus nimetati jazzi "saatana muusikaks". Esimeseks suureks jazzikeskuseks sai New Orleans. Klubides olid töötajateks ja jazz-
Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a. "Valge Daami lauluvõistluse" II koht 2003.a. "Valge Daami lauluvõistluse" I koht 2003.a. Jazzlauljate konkurss "Nõmme Jazz" II koht 2003.a. esinemine Pori Jazzil
Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a. "Valge Daami lauluvõistluse" II koht 2003.a. "Valge Daami lauluvõistluse" I koht 2003.a. Jazzlauljate konkurss "Nõmme Jazz" II koht 2003.a. esinemine Pori Jazzil
40ndate jazzi stiiliks oli Bebop. Nii rütm kui ka meloodia olid võrreldes swingiga tunduvalt keerulisemad. Vaadates minevikku, siis võib pidada bebopi küllaltki lärmakaks stiiliks. Kuulsaimad bebopi muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker, ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950ndad: Alguse sai Free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas jazzi igasugustest piirangutest (k.a ka nendest, mis olid jazzmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta
Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soolo lauljad. 8 Kokkuvõte Seoses jazzi levikuga euroopa maades on see igas riigis muutunud erinevaks ,võrreldes algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid.Korraldatakse küll ka festivale eraldi dixieland-ansamblite,bigbändide ja free jazzi kuulajatele.Kokkuvõtteks on jazzil palju austajaid ja vaatamata selle arenemisele kuulatakse seda sajandist-sajandisse ikka edasi. 9 Kasutatud kirjandus "Muusikaõpik IX klass" "Helisev Maailm " muusikaõpik V -VI klas "Jazziraamat" "Ene 2" 10
(ei noteeritud) - Õitseaeg kestis kuni 1917, sest suleti lõbustusasutuste rajoon. - Louis Armstrong - säravaim muusik, kornetist-trompetist - Joe “King” Oliver - Jelly Roll Morton Dixieland - Sündis ka New Orleansis 20. sajandi algul. - Aka valge jazz, ehk valgenahaliste orkestrite poolt loodud jazz. - Väiksem kõlajõud kui mustanahalistel, kuid parem mängutehnika, sest pillimehed olid õppinud. - Pillikoosseis sama, mis New Orleansi jazzil (meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid). - Muusika: pisut kiirem, meloodiad sujuvamad ning kõlavärvid vähem intensiivsemad . - Polüfoonilise kõla mänguviis, kus soolopill trompet või klarnet , esitab peameloodiat ning teised meloodiapillid improviseerivad samal ajal selle meloodia taustal ning ümber selle. - Esimene jazz-muusika stiil, mida hakati salvestama. - Kõrgaeg lõppes 1930
annaabi.ee 
