Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jassinski" - 5 õppematerjali

Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
2
doc

Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses

·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust. ·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole ­ kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile. ·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused. ·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased. · Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. · Tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadustele. Need

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
2
odt

Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses

1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt suureks ­ 77,7%. Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid ­ uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne. Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga ­ kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgematel Naiskursustel. Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood. Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Rahvuslik liikumine
14
doc

Rahvuslik liikumine

1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus. Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1870ndatel loodi esimesed kutsehariduskoolid - tehnikakool, merekool. Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk. Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
Surutud varraste stabiilsus
17
pdf

Surutud varraste stabiilsus

t. kui > E , kehtib Euler'i valem 2E (pinged on materjali proportsionaalsuspiirist väiksemad): CR = 2 ; · keskmise saleduse korral, s.t. kui 60 E , CR = a - b + c2 võib kasutada Jassinski-Tetmajer'i valemit: (koeffitsiendid a, b ja c sõltuvad materjalist ning on leitavad kirjandusest harilikule terasele: a = 310 MPa; b = 1.14 MPa; okaspuidule: a = 29.3 MPa; b = 0.194 MPa); · väikese saleduse korral, s.t. kui < 60 , rakendatakse CR = lim .

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
61 allalaadimist
EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA
34
docx

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

Ehkki venekeelse TÜ ajalooprofessorite hulgas oli terve rida silmapaistvaid teadlasi, olid nende huvid Baltikumikauged ja vaid üksikjuhtudel võeti sõna kohalikel teemadel. Aleksander Brückner (1834-1896) – esimene TÜ aj.prof, keda võib tema saksa päritolule vaatamata osalt ka vene historiograafiasse kuuluvaks lugeda. Oli Peterburist pärit. Tema peateemaks oli Venemaa europiseerumine 17-18 sajandi. Oli Õpetatud Eesti Seltsi liige. Oli läänemeelne (pro saksameelne). Anton Jassinski (1864-1933) – uuris Tsehhi varakesaega ja agraarajalugu. Oli TÜ üldajaloo professor. Taunis sakslust. Rõhutas, et Liivimaa langemise põhjsued tulenesid eeskätt tema sisekorraldusest. 19.sajandi lõpul-20.sajandi algul ilmus vene ajaloolaste poolt koostatuna ka mitmeid mahukamaid allikapublikatsioone, mis keskendusid eeskätt Venemaa võitlusele Baltikumi omandamise või säilitamise eest. Enamasti oli tegemist akadeemilist laadi dokumendikogumikega, mille olid koostanud nimekad

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun