Jaotusfunktsioon on tõenäosus, et juhusliku suuruse väärtus ei ületa funktsiooni argumenti. Jaotusfunktsioon peab rahuldama järgmisi tingimusi: monotoonsus (kui b>a, siis F(b)>F(a), normeeritus (x-lõpmatus korrral lim F(x)=0, xlõpmatus lim F(x)=1) Jaotustihedus on jaotusfunktsiooni tuletis. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus on juhusliku suuruse asendikarakteristik, mille abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotuse raskuskeskme projektsioon x-teljele. Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse
vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesieeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast. Matemaatiliselt väljendub jaotusseadus: c1 K , (7) c2 kus c1 ja c2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K jaotustegur.
jaotusfunktsioon - tõenäosus, et juhuslik suurus väärtus ei ületa funktsiooni argumenti x: F(x) = P (X
et testitav erinevus leiab kinnitust, vastupidisel juhul me erinevust
tuvastada ei saa.
37. Üldkogumite dispersioonide võrdlemine – Üldkogumi disp
võrdlemiseks on võimalik MS Excelis kasutada kaht moodust. Lihtsaim
F.Test, see annab olulisuse tõen väärtuse. Näitab kui suur on tõenäosus
eksida kui väidame, et disp on erinevad. Erinevaks loeme siis kui saadud
väärtus on väiksem kui 0,05.
38. Empiirilise jaotuse võrdlemine teoreetilise jaotusseadusega –
Leida emp.jaotuse parameetrid(keskväärtus, standardhälve), leida
teor.sagedused, kontrollida kooskõla xruut –testiga. CHISQ.INV.RT(0,05;v),
kus v=r*-p-1 (v-vabadusastmetearv, r*rühmade arv, p – teoreetilise jaotuse
parameetrite arv). Kui emp>teor siis võime jaotuste erinevuse lugeda
oluliskes, kui emp≤teor, siis antud olulisuse nivool erinevusi oluliseks
lugeda ei saa. Kui emp
tõenäosusele vastav usalduspiirkond. Olgu arvkarakteristiku hinnang tähistatud a*. Andes ette mingi tõenäosuse (usaldustõenäosus), nt =0,95, leitakse võimaliku vea suurus , mille puhul on täidetud tingimus p(|a* - a| < ) = ehk p(a* - < a < a*+) = Usalduspiirkond: I = (a* - ; a* + ) Kooskõlakriteeriumid: Juhusliku suuruse statistilisel analüüsil tuleb sageli kontrollida, kas tema empiiriline jaotusseadus (näiteks jaotustiheduse funktsioon) on kooskõlas teoreetiliselt eeldatava jaotusseadusega (näiteks normaalse või ühtlase vm jaotusega). Kontrollimiseks kasutatakse kriteeriume, millest levinumad on Pearsoni kriteerium 2 ja Kolmogorovi kriteerium. Pearsoni kriteeriumi kasutusnäide: Kasutatakse ühe ettevõtte tööliste pikkuse kohta saadud statistilist materjali. Tööliste arv n=1000. Esmalt määratakse tähtsamad arvkarakteristikud hinnangud Ex*=166cm ja x*=6cm. Statistiline rida koostatakse nii, et tööliste pikkuste vahemikud oleksid võrdsed x*-ga ja
vesi -etanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus - saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesi-eeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast. Matemaatiliselt väljendub jaotusseadus: c K= 1, (7) c2 kus c 1 ja c 2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K - jaotustegur. Mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk on alati madalam kui
või vastuse otsimiseks seda võtet kasutada. Vastust otsitakse võrdsete liidetavatega liitmise tabeli abil, mis tugineb võrdsete gruppide arvutusülesannetele: 6+6+6+6+6+6=36 6*6=36 6 korda 6+6+6+6+6+6+6=42 6*7=42 7 korda 6+6+6+6+6+6+6+6=48 6*8=48 8 korda 6+6+6+6+6+6+6+6+6=546*9=54 9 korda 6+6+6+6+6+6+6+6+6+6=60 6*10=60 10 korda Korrutamise jaotusseadusega HEV lapsed ei tutvu. Pärast arvu 6 korrutustabeli kokkupanekut peab õpetaja tähelepanu pöörama sellele, et iga tehte vastus võib olla saadud eelmisele 6-e lisamise teel. Tabeliline jagamine 100 piires Jagamine võrseteks osadeks Võrdseteks osadeks jagamise mõtet suudavad õpiraskustega õpilased mõista vaid läbi tegevuste esemeliste hulkadega. Iga õpilane peab lisaks jälgimisele ka ise võrdseteks osadeks jagamise operatsiooni esemeliselt läbi tegema
annaabi.ee 
