kolmnurk ehk korrapärane kolmnurk NB korrapärase kuusnurga külje pikkus on võrdne ümberringjoone raadiusega 21.Korrapärase nelinurga ja kaheksanurga loe lk.188 konstrueerimine - nelinurk: joonestada ruut vaata ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6 kõõlud; hulknurk on joonestatud ringi sisse, vaata korrapärane kõõlkümmenurk ja ringjoon on ümberringjoon; ringjoone sobiva kõõlviisnurk (ainult sirkli ja joonalauaga) jaotamisega võib ringi sisse joonestada
võrdselt võib jõuvõrgu teha magistraalskeemi järgi. 8.Kuni 1000 V pingega võrkude kaitse sulavkaitsmetega: 1) Sulavkaitsmete sularid valitakse järgmiste tingimuste alusel: Selle skeemi kasutamisel, võib ühe liiniga toita mitut jaotuspunkti (jõukilpi või valgustuskilpi). Sellega väheneb juhtmete ja kaabli materjali kulu, samuti ka kaitseaparaatide hulk. I sn I Trafo - magistraalskeem Isn sulari nimivool:
põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv), murenemine(m2), serva defekt(m), defektide osa (%) kandevõime hindamine (koormusseadmed), IRI, roopa mõõtmine,haardetegur 23. Mis andmed lähevad sisse teeregistrisse ja mis nende andmetega peale hakatakse (1) Riigimaanteede andmebaasi kantakse järgmised andmed: 1) asukoht; 2) tee number, nimetus; 3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood; 4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, segu nimetus, segu kulu, segu omadusi parandavad lisandid, katselõigu paiknemine, pindamise kuupäev ja laius, killustiku liik, fraktsioon ja kulu, sideaine mark ja kulu; 5) nõutav suvine ja talvine seisunditase;
Joonis 2.10. Maksimumteguri sltuvus efektiivsest tarbijate arvust kus on tegur, mis on kasutatud avaldise lhendamiseks. Juhul kui vib eelnevat avaldist lihtsustada jrgmiselt: . Seega saab arvutuslikud aktiiv- ja reaktiivkoormused avaldada jrgmiselt: , kus on reaktiivkoormuste maksimumtegur. Paljude gruppide puhul leitakse resulteeriv kasutustegur: 2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine - tarbijate teineteisele ligilhedaste pingenivoode tagamine kui mitte arvestada maksumust ja vrgu muid nitajaid, siis koormuste keskpunkt ( K ) arvutatakse valemiga. Xk1 = Yk1 =
Tähistame ning Summasid S ja s nimetatakse vastavalt Darboux’ ülem- ja alamsummaks Tõestada Darboux' summade kaks omadust (laused 11.1 ja 11.2). Alajaotuse peenendamisel (s.o. jaotuspunktide lisamisel) ei saa Darboux' ülemsumma kasvada ega alamsumma kahaneda. Olgu S (T) alajaotusele T[x0, . . . , xn] vastav Darboux’ ülemsumma. Lisame sellele jaotusele ühe uue jaotuspunkti x′, see paikneb mingi kahe olemasoleva jaotuspunkti xi−1 ja xi vahel. Uuele alajaotusele T′ [x0, . . . , xi−1, x′, xi, . . . , xn] vastav ülemsumma S (T′) on kujul , siis , mistõttu Analoogiliselt saab näidata, et , Ükski alamsumma ei ole suurem ühestki ülemsummast, s.t. suvaliste T, T′ ∈ korral s (T′) ≤ S (T) . Tõestus
kolmnurk ehk korrapärane kolmnurk NB korrapärase kuusnurga külje pikkus on võrdne ümberringjoone raadiusega 21.Korrapärase nelinurga ja kaheksanurga loe lk.188 konstrueerimine - nelinurk: joonestada ruut vaata ringjoon, kaks ristuvat diameetrit, ühendada kaheksanurk vaata nende otspunktid ja joonisele tekib korrapärane nelinurk ehk ruut; kaheksanurk: joonestada korrapärane nelinurk, jaotada pooleks diameetri vahelised nurgad, ühendada saadud 8 jaotuspunkti järjestikku kõõludega, joonisele tekib korrapärane kaheksanurk NB korrapärase nelinurga puhul toetub iga kaar kesknurgale 90°, korrapärase kaheksanurga korral toetub iga kaar kesknurgale 45° 22.Korrapärane kõõlhulknurk - küljed on vaata slaidi 6 kõõlud; hulknurk on joonestatud ringi sisse, vaata korrapärane kõõlkümmenurk ja ringjoon on ümberringjoon; ringjoone sobiva kõõlviisnurk (ainult sirkli ja joonalauaga) jaotamisega võib ringi sisse joonestada
k=1 k=1 Arvu ωk (T ) (vajaduse korral kirjutame ωk (f, T )) nimetatakse funktsiooni f võnkumiseks lõigus [xk−1 , xk ]. Darboux’ summade omaduste kirjeldamist alustame järgmise lausega. Lause 5.2 Olgu T ja T ′ lõigu [a, b] kaks alajaotust, kus T ⊆ T ′ ning T ′ on alajaotusest T saadud p jaotuspunkti lisamisel. Siis 0 6 S (T ) − S (T ′ ) 6 p (M − m) λ (T ) , (5.5) 0 6 s (T ′ ) − s (T ) 6 p (M − m) λ (T ) . (5.6) Tõestus. 1. Vaatleme kõigepealt juhtu, kus p = 1, niisiis saadakse T ′ esialgsest alajao- tusest T = T [x0 , . . . , xn ] ühe jaotuspunkti x′ lisamisel. Kui x′ asub jaotuspunktide xi−1 ja
annaabi.ee 
