1 Etanool 0.789 lahustub vees 78.37 Ohutus: Vältida kõikide eksperimendis kasutatavate kemikaalide sattumist nahale ja silma ning nende aurude sissehingamist. Hoida oma töökohal puhtust ja korda. Kogu eksperimendi aja kanda kaitseprille ja kaitsekindaid. Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: 1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning
%D0%B8%D1%8F 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Alpha-Pinene 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Cymenes Töö eesmärk Veeauru destillatsiooni abil puhastada 8 ml ehk 8,66 grammi eukalüptiõli. Meetodi olemus Destillatsiooni veeauruga kasutatakse vedelate ainete puhul, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ainete veeaurudestillatsioon toimub madalatel temperatuuridel. Veeauru destillatsiooni tulemuseks on destilleeritud aine segu veega, millest vesi tuleb hiljem ekstraheerida jaotuslehtri abil. Gaasikromotograafia on üks kromotograafia liike, kus lenduvaid ühendeid lahutatakse paljukordse sorptsiooni ehk gaasi või vedeliku neeldumise vedelikus tingimustes. Põhimõtteliselt kasutatakse pigem analüütilistel eesmärkidel. Gaasikromatograafia on väga sarnane fraktsioneerivale destillatsioonile, sest mõlemad protsessid eraldavad komponente nende segust. Nende peamiseks erinevuseks on see, et fraktsioneerivat destillatsiooni kasutatakse ainete
Panen magnetsegaja pulka segama ja panen keskmisele temperatuurile seadet kuumutama 1,5 tunniks. 2. Kui poolteist tundi läbi saab, panen katseklaasi umbes 45 ml vett ja jääd juurde, et kogu ruumala oleks 50 ml. Ümarkolbi võtan õlivannist välja, magnetsegajat panen kõrvale. Paberiga teen puhtaks kolbi õlist ja lasen kolvile jahtuda umbes 5 minutit. Kui see on enam-vähem jahtunud, lisan katseklaasi jääkülma veega ümarkolbist segu. 3. Asetan jaotuslehtri teise statiivi külge, jaotuslehtri alla panen kolbi, kuhu hakkab vesi kogunema. Klaaslehtri abil ettevaatlikult voolan kogu segu jaotuslehtri sisse. Panen jaotuslehtri kinni ja natuke segan sisaldise, kuni on näha kaks eristuvat kihti, milleks on üks läbipaistev ehk vesi ja selle üleval natuke kollakas estri kiht. Keeran jaotuslehtri lahti ja lasen vett jooksma, kuni estri kihtini. Estri kihti panen teisse kolbi. Etüüleetriga pesen
· Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT Ainete eraldamine segudest (2) · Setitamine ja nõrutamine Ainete eraldamine segudest (3) Vedelike eraldamine teineteisest · Jaotuslehtri abil Vedeliku aurustamine Destilleerimine 180 160 lahustuvus g /100g ves 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4
Eesmärk: Õppida eraldama koostisosadeks tundmatute koostisosadega segusid. Taustainfo: A) ÜLEVAADE ERINEVATEST MEETODITEST SEGUDE LAHUTAMISEKS (võib põhineda õpiku ülevaatel) Vedeliku eraldamisel tahkest, mittelahustuvast ainest on kolm võimalust - setitamine, filtrimine ja nõrutamine. Ainete eraldamisel lahusest on kaks võimalust - vedeliku autustamine ja destilleerimine. Mittesegunevate vedelike eraldamisel teineteisest kasutatakse jaotuslehtri abi. B) MIS ON FILTREERIMINE ja AURUTAMINE? (Põhjalik selgitus ja kirjeldus, lisada joonis või foto vajalikest vahenditest Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Filtrimine Filtrimine on sobiv meetod peenemate või ka hõljuvate sademete eemaldamiseks vedelikust, neid on nõrutamisega raske eraldada. Laboris kasutatakse tavaliselt paberfiltrit. Vee väikesed
kukkuda. Katse 3 Filtrimine (joonis 3) 1.Eesmärk Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli. 2. Vahendid: *jaotuslehter *käpp, muhv *statiiv *toiduõli *vesi *keeduklaas *salvrätik 3. Katse käik Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses
filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks.
Minuga saadud saagis 2,76g, mis on 2,76/4,6*100%=60 % teoreetilisest 2,76/3,321*100%=83,1 % literatuursest. Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) ATSETOFENOON Pärast seda, kui HCl-i eraldumine lakkas, hakkasin eemaldama potti, et reaktsioonisegu jahutada, aga kolb kukkus vastu poti äärt katki ning kogu reaktsioonisegu purskus potti ja tõmbekapi alusele laiali. Korjasin tahke materjali üles, panin katseklaasi ja lisasin 10% HCl-i. Ülejäänu vedeliku panin 500 ml jaotuslehtri. Ekstraheerisin seda eetriga, pesin vee ja NaOH- ga. Kuivatasin Na2SO4-ga. Filtrisin kolbi. Rotatooriga eraldasin eetri. 1-FENÜÜLETANOOL Selle asemel, et teha viimane destilleerimine vaakumdestillatsioonis, teostasin selle rotaatori abil. 1-fenüületanooli murdumisnäitajaks sain nD20=1,525. Saagis ja produkti iseloomustus Esimene katse polnud edukas üksnes seetõttu, kuna juhtus õnnetus kolviga, ent edasine sünteesi protsess kulges edukalt.
aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9 Vedelike eraldamine jaotuslehtriga. Jaotuslehtrit kasutatakse selleks, et eraldada mittelahustuvaid vedelikke, vett õlist. Teineteises mittelahustuvad vedelikud kihistuvad. Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada. Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt keedusoola värvuseta lahus siis filtrile lahustunud ainet ei jää. Kallame lahuse portselankaussi, segame klaaspulgaga ja soojendame põletiga. Vesi hakkab aurustuma ja jahtumisel jäävad kausi põhja lahustunud aine kristallid. Aurustamist kasutatakse ka mereveest soolade eraldamiseks. Destilleerimine.
ekstraheerimine ...1 x 100 ml jätab veefaasi 17% ainest; 2 x 50 ml 8%; 4 x 25 ml 4%. Ekstraheeriva lahusti valik: Lahusti peab võimalikult hästi lahustama meid huvitavat komponenti (teisi halvasti). Lahustite omavaheline lahustuvus olgu võimalikult väike (alla 10%). Tihedus võimalikult erinev (soovitavalt suurem) põhilahustist. Inertne. Ohutu ja odav. Kihtide eraldumine: Kihid eralduvad kiiremini, kui: vedelike tihedused on erinevad; jaotuslehtri kork on avatud; kopsida sõrmega jaotuslehtri alaosa; keerata jaotuslehter horisontaali ja keerutada ("veeretada") aeglaselt ümber telje; tsentrifuugida. Emulsiooni teke: Emulsioon kipub tekkima, kui: vedelike tihedused on lähedased; veekeskkond on aluseline. Emulsiooni lõhkumiseks võib proovida lisada mõnda inertset anorgaanilist soola, nt. Na2SO4. Jaotuslehtri tilkumine võib põhjustada olulise analüüsivea, kuna uuritav aine on orgaanilises faasis üsna kontsentreeritult.
annaabi.ee 
