Konkurent on tihe, tuleb jälgida pidevalt ka muid pakkumisi ja võimalusi. 21. Lao erinevus jaotuskeskusest. Ladu on üldiselt koht, kus kaup viiakse pikemaks ajaks, st. kaubale ei pruugi olla koheselt omanike. Laos toimub üldjuhul kauba edasimüük. Jaotuskeskustesse viiakse kaup vaid selleks, et erinevad kaubakategooriad vastavalt vajadustele komplekteerida ning soovijale edastada. Näiteks AS Selver kasutab teatud kaupadele oma jaotuskeskust, kus toimub kaubalaadungi tulekul ümberkomplekteerimine teatud kogustes erinevatesse Selveri kauplustesse. 22. Varude juhtimise eesmärgiks on hoida varude hulk optimaalsel tasemel. Varude optimaalse taseme leidmiseks on vaja teada varude hoidmisega seotud kulusid, erinevaid varude liike ja varude taseme leidmise meetodeid. 23. Laovaru hoidmise põhjused: · Ootamatu nõudluse rahuldamiseks; · ühtlustada hooajalist või tsüklilist nõudlust;
Vooluahel-paigaldise elektrisedametest moodustatud kogum mida toidetakse ühest ja samast punktist ja millel on ühine liigvoolu kaitse. Võib sisaldada tööjuhte, kaitsejuhte, lülitus-ja muid elemente. Peavooluahel vooluahel, mis sisaldab elektrienergia tootmist-, muundamist-, jaotamis- või tarbimiseadmeid Abivooluahel- juhtimis-, blokeerimis-, signalisatsiooni, mõõte- vms lisaotstarbeline ahel Jaotusvooluahelad ehk jaotusliin vooluahel mis toidab jaotuskeskust või rühmakeskust Lõppvooluahel ehk tarvitiliin toidab vahetult tarvitit või pistikupesa Rikkesilmus toiteallika faasimähisest, töö- ja kaitsejuhist, maanduspaigaldisest ning vooluahela osa kuni kere- või maaühenduse kohani Arvutuslik ehk normaaltalitusvool- vool, millele vooluahel on normaaltalitusel ette nähtud, tähis: IB Kestvalt lubatud vool suurim vool, millega võib juhti etteantud oludes koormata, ilma et juhti temt ületaks kestvalt lubatut, tähis IZ
ladustamine, komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. Otselaadimine- On strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tootjalt kliendile. Kaupa ei ladustata, mõnel juhul ei omata isegi ladu. See on tõhus suurte jaotussüsteemide puhul, kui on piisavalt sõidukeid, et kindlustada kaupade väljavedu ja kohaletoimetamine. Eeldab, et ettevõtted jagavad omavahel palju infot Otse lähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusesse, ilma jaotuskeskust läbimata. Veetakse täiskoormad kauplusteni, hiljem sõidavad need veokid tagasi tühjana- see pole ratsionaalne. Vaheladu puudub, sest arvatakse, et ladu suurendab kauba kulusid. Otselähetamise puudused- tootja ja hulgimüüja transpordikulude kasv Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks 16
ladustamine, komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. Otselaadimine- On strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tootjalt kliendile. Kaupa ei ladustata, mõnel juhul ei omata isegi ladu. See on tõhus suurte jaotussüsteemide puhul, kui on piisavalt sõidukeid, et kindlustada kaupade väljavedu ja kohaletoimetamine. Eeldab, et ettevõtted jagavad omavahel palju infot Otse lähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusesse, ilma jaotuskeskust läbimata. Veetakse täiskoormad kauplusteni, hiljem sõidavad need veokid tagasi tühjana- see pole ratsionaalne. Vaheladu puudub, sest arvatakse, et ladu suurendab kauba kulusid. Otselähetamise puudused- tootja ja hulgimüüja transpordikulude kasv Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks 16
Uus kaubaaluste süsteem näeb sedalaadi probleemide lahendamiseks nn alusekeskuste töölerakendamise Soome eri piirkondades. Kui alused muutuvad ülearuseks, müüakse need alusekeskusele, mis asub lähedal ja kuhu veokulud on seetõttu väikesed. Alusekeskused võivad tulla alustele järele ka oma veokitega. Kaubandus hindas, et 70-80% alustest hakkab ringlema ostjate-müüjate vahel ning 20-30% aluseid müüakse alusekeskustele ja ostetakse nendelt. Arvati, et Soome tuleks rajada 15-35 jaotuskeskust. Tegelikkus aastal 2007 selline ongi. Soomes on 36 alusekeskusest koosnev ülesoomeline kaubaaluste ringlussüsteem, mida haldab Soome Logistikaühing. Neis ostetakse, korrastatakse, ladustatakse ja müüakse aluseid ning lähetatakse kõlbmatud alused põletamisele. Alusekeskuste kaudu liigub 35 % Soome kaubaaluste käibest. Ülejäänu liigub suletud ringlussüsteemis omavaheliste lepingute alusel. Suletud süsteemis jälgitakse aluste
annaabi.ee 
