P: *aeglane *Lühike navigatsiooniaeg (jää) *Piiratud võimalus kallihinnalistele kaup, moekaupadele- tähtis aeg, toidutööstus jne) *Toormaterjali ja pooltoote hind- mida kallim osa, seda vähem peaks laos otsesidemeteks- vajab teist transporti *Sadamate ja muu infrastr vajadus, 2)Ladustamine- kasutatakse vaheladusid/jaotuskeskusi- vähenevad kulud seisma mis teeb ta kalliks *karmid nõuded pakkimisele ja paraneb klienditeenindus *Turustusest ja maksetingimustest 82. Lennutraspordi eelised ja puudused. 3)Otselaadimine- kaupade katkestamatu jaotus tootjalt/tarnijalt kliendile 73. Kuidas arvutada laovarude piisavust
kogukulude kontseptsioon (Total cost concept) ja kulude kompromissi kontseptsioon (Concept of the cost Trade Off). 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed
kogukulude kontseptsioon (Total cost concept) ja kulude kompromissi kontseptsioon (Concept of the cost Trade Off). 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed
1.1 Eesti laevandus Läänemeri sügavus ei ole suur ja ei kõlba suurte laeva läbimiseks võrreldes ookeaniga, ehk suure konteinerilaevad lihtsalt ei pääse Eesti sadamase. Aastaringselt ilma jäämurdjateta navigeeritav Muuga sadam ja konteinerterminal asuvad vabatsoonis, kus konteinerite käitlemist hõlbustavad nii terminalis kui ka selle ümbruses asuvad kinnised laopinnad kogupindalaga ca 230 000 m2. Samuti on vabatsoonis tööstuspark, mis võimaldab arendada jaotuskeskusi kuni 60 hektarile maale. Sadam on hästi integreeritud raudtee- ja maanteevõrgustikuga, mis tagab konteinerite tõrgeteta transpordi. Paldiski lõunasadamas laaditakse ja lossitakse konteinereid mobiilse kraanaga, millel tõstejõudu kuni 100 t. Selle abil on võimalik teostada senisest operatiivsemalt ja paindlikumalt laevade teenindamine. Paldiski Lõunasadama kaudu liigub ka märkimisväärne hulk konteinereid, mida veetakse l laadituna rulltreileritele ja kassettidele. 1
kogukulude kontseptsioon (Total cost concept). ja kulude kompromissi kontseptsioon (Concept of the cost Trade Off). 3, klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba küre ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4, arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate löpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed
Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et üha väiksem arv üha suuremaid ladusid ja jaotuskeskusi teenindab üha suuremaid piirkondi. Viimastel aastatel on suund muutunud- klientide kasvav nõudlikkus tellimuste täitmise kiiruse suhtes ja transpordikulude kasv on sageli muutnud otstarbekaks suurendada jaotussüsteemis jaotuskeskuste arvu. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Suboptimeerimine leiab aset, kui igas logistika tegevusvaldkonnas eraldivõetuna püütakse saada maksimaalseid tulemusi. Seega ei vii kogu tervikliku