82 - 85 m3 85 - 88 m3 90 - 95 m3 99 - 101 m3 22m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel Soomes ja Rootsis Eestis ja Soomes ainult Soomes Eestis lubatud autorongi max pikkus on 18,75m 22,0m 24,0m 25,25m 24m pikkuste täishaagiste kasutamine on lubatud kõikjal EL liikmesriikide territooriumidel Soomes ja Rootsis Soomes ainult Rootsis Eestis lubatud poolhaagisega autorongi max pikkus on 16,50m 18,75m 22,0m 25,25m Enim kasutatavate linna jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes pikkus 4-5m, kandejõud 3-4t pikkus 5-6m, kandejõud 4-5t pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t Enim kasutatavate linnadevaheliste jaotusautode koormaruumi pikkus ja kandevõime on vahemikes pikkus 6-7m, kandejõud 6-8t pikkus 7-8m, kandejõud 7-8t pikkus 8-9m, kandejõud 8-12t pikkus 9-10m, kandejõud 10-14t Inglisekeelne termin ,,swap body" tähendab eesti keeles konteiner vahetuskere tagastatav eriotstarbeline konteiner
· Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler 80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3 Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada: · sidumisvöösid ( koormarihm). · Kette · Trosse · Tugiposte ja teisi vahendeid.
klienditeenindustase. 233. Kas laotöötaja peaks omama elementaar teadmiseid klienditeenindusest? Töötajatele peab olema selgeks tehtud ettevõtte klienditeeniduse strateegia ja töötajate roll selle strateegia elluviimisel. Töötajatel peaks saama väljaõppe kuna paljud kliendid puutuvad kokku ainult kõige madalamal astmel olevate töötajatega. 234. Kas ja kuivõrd on jaotusautode autojuht ettevõtte esindaja kliend juures? Sageli puutub kliendiga kokku ainult esiliini töötaja kelleks vib olla autojuht. Seetõttu on ettevõte esindatud paljude klientide jaoks ainult kõige madalamal astmel töötajate kaudu. On tähtis et need inimesed saaksid aru oma väga tähtsast rollist kliendi rahulolu saavutamisel. 235. Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet? Väga palju mõjutab autojuht klientidele ettevõtte mainet
lide läheduses enamasti kuni mõnesaja kilomeetri pikkustel veomarsruutidel. Jaotusautosid kasu- tatakse tavaliselt terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ning kokkuveoks. Need on varus- tatud enamasti tagaluuktõstukiga, mis hõlbustab laadimistoiminguid. Jaotusautode seisuaeg veoste maha- ja pealelaadimisel on sageli pikem kui nende sõiduaeg. Tavaliselt kehtib see linnades tööta- vate jaotusautode puhul. 3 Maanteetransport 45 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3
põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused
lastiruumis ja selle põranda tasapind tõuseb pikkamööda kõrgemale. Põranda tagaservale toetuv keel tõuseb mahalaadimise ajal koos lastiruumi põrandaga ja sel viisil on lastiruumi muutuv põranda kõrgus laadimissilla kaudu pidevalt ühendatud lao põrandapinnaga. Mahalaadimiseks poolhaagistelt, suure kandevõimega veoautodelt ja konteineritest kasutatakse enamasti lühema kere ja väiksema tõstejõu ning suure manööverdusvõimega vastukaaltõstukeid. Kuna jaotusautode kandejõud on enamasti 8-10 t, jääb vastukaaltõstuk raskeks ja mahalaadimistöö tehakse siirdamistõstukitega. Väikeste kaubakoguste korral on mõeldav ka käsikahveltõstukite kasutamine. Juhul kui laadimissild puudub, on mahalaadimine tunduvalt raskem, töömahukam, aeganõudvam ja ka ohtlikum. Laadimistöö teostamiseks vajatakse kaht laotöötajat. Üks on käsikahveltõstukiga lastiruumis ja veab kaubaalused kaubaga käsikahveltõstukiga poolhaagise
annaabi.ee 
