paneb liikuma süda. (Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide) 2.3 Luukalade elupaik Luukalad on levinud kõigis meie planeedi vetes poolustest ekvaatorini, magevetes, riimveelistes meredes ja ookeanides, mägijärvedest ja ojadest ookeani süvikuteni, päikesepaistelistest paikadest pimeda süvamereni. Kuid ka ränded on paljude kalade elutsükli lahutamatu osa. Juhindudes hoovustest, vee temperatuurist ja soolsusest ja toiduorganismide jaotumusest, sooritavad paljud kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui
aa x Aa RQ 0.5Aa; 0.5aa aa x aa R2 1aa On näha, et järeltulijate jaotus on arvutatud vastavalt Mendeli seadustele ja kogutulemus on üks lihtne aritmeetika. Jättes selle kõrvale, on Hardy-Weinbergi sagedused: genotüüp AA : Aa : aa sagedus p2 : 2pq : q2 Olgu öeldud, et sõltumatult algsest genotüüpide jaotumusest saavutub juhusliku paardumise juures HWT ühe põlvkonnna jooksul juhul, kui populatsiooni suurus jääb samaks. Ja sinna ta jääbki. NB! - kui populatsioon on suur ning konstantne, ei LV ega GT ei tööta - st. on HWT’s, siis on võimalik ka pöördtehe - arvutada geenisagedusest genotüüpide sageduse järgmises põlvkonnas (vt. joonis). Sama aritmeetika töötab laitmatult ka enam kui kahealleelsete lookuste puhul. HW tasakaalus olemine/mitteolemine on kergesti jälgitav
sund, jne.); saame ordineeritud kvalitatiivsed tunnused. Iga lehe suuruse klassi võime käsitada ka hoopis omaette loogilise (binaarse) tunnusena. Meristilisi tunnuseid saab väljendada ordineeritud või ordineerimata kvalitatiivsete tunnustena; näiteks võime tunnuse kroonlehtede arv (4; 5; või 6) väljendada seisunditena 1; 2; 3, või siis kolme binaarse tunnusena. 4.4. Tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse seisundite jaotumusest uuri- tud OTUdel ja on määratav Shannoni valemi abil. Arusaadavalt on kõigi uuritavate OTUde juures samas seisundis esineva tunnuse informatiivsus null; kui igal objektil on tunnuse seisund erinev, on see väga informatiiv- ne tunnus. Informatiivsuse määr on oluline näit. "määrajate" koostamisel - informatiivsete tunnuste eeliskasutamine võimaldab koostada lühikesi ja seega mugavaid määramistabeleid. Informatsiooni mõõt on sama mis entroopia puhul: korratuse määr suletud
Nii nagu muudegi käitumiste puhul, tasub ka territooriumi kaitsmine end ära üksnes siis, kui sealt saadav kasu kaalub üles kaitsmise hinna. Seega ei ole harilikult mõtet kaitsta territooriumidena o väga rikkalikke lokaalseid ressursiallikaid, kuhu teiste isendite tung on väga tugev o väga vaeseid alasid, millel leiduvatest ressurssidest isendile niikuinii ei piisa. Laias laastus sõltub territoriaalsuse tasuvus kaitstavate ressursside ajalis- ruumilisest jaotumusest: Kui toiduvarud on ajas konstantsed ja/või jaotunud ruumis ühtlaselt, on territoriaalsuse äratasuvus tõenäoline, sest iga isendi territooriumile jääb ligilähedaselt sama hulk toitu. Kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on jaotunud ruumis agregeeritult, võib territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu (äratasuvus ebatõenäoline), sest vaesemate territooriumite omanikele toitu ei jätku rikkamatele
kaitstavatel aladel arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitse- tegevuste rakendamist. Tsoneering ja püstitatud eesmärgid aitavad hallata ohte nii antud ajahetkel kui ka pikemas ajaperspektiivis. Külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel, sisaldades andmeid nii külastajate arvu, külastuse viisi ja iseloomu kui ka geograafilise jaotuse kohta (Kajala jt 2008). Info külastajate arvust, geograafilisest jaotumusest, ootustest jne ei anna siiski piisavat infot, et planeerida ala edukat majandamist. Lisaks on vaja ka koormustaluvuse uuringute konkreetseid tulemusi, kuidas rekreatiivne kasutamine mõjutab looduskeskkonda. Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks, ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha. Olulise väljundi otsuste langetamiseks, miks ja mida konkreetselt on vaja teha, annavad seirega seotud rakendusuuringud. Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi
annaabi.ee 
