5 2.2 Hinnasüsteem Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed, nimetatakse ka turuhinnaks. Turuhind kujuneb nõudjate ja pakkujate üldteadmised suhtlemisel ja korrastab nende tegevuse. See tasakaalustab nõudmise ja pakkumise ning suunab ja juhib tootjate otsuseid. Turuhind informeerib tarbijat tootjate kuludest ja toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Hinnasüsteem annab selleks informatsiooni ja loob motivatsiooni. Peamiseks motivatsiooni saajateks on nii ettevõtjad, tarbijad kui ka ressursiturud. Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Raha funktsioonideks on: vahetusvahend - muudab tööjõu vahetamise toodete ja teenuste vastu lihtsaks; vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - võimaldab saasta ja kasutada selle ostujõudu tulevikus; väärtuse
müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. KOKKUVÕTE Turg on majanduse toimimise korraldus, mille abil turul osalejad suhtlevad ning kus kujunevad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused
pakkumist, soodustades selliste hüviste ja tootmistegurite vahetamist vastavalt nende kõrgeimale väärtusele Turuhind kujuneb turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Turuhind täidab kolme põhilist ülesannet: 1. vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel 2. toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina (või antistiimulina) 3. toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Relatiivne hind on teistes kaupades väljenduv hind (vahetussuhe). Erineb rahalisest hinnast, sest relatiivset hinda võib väljendada kõigis hüvistes, mis omavad rahalist hinda Nõudlus on seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed tarbijad antud ajahetkel soovivad ja on tegelikult võimelised ostma, tasudes kehtivat turuhinda (ceteris paribus)
turu avatus e turukaitsetõkete puudumine majandusdialoogi lõpetamatus e valikuvabaduse põhimõte ostjate ja müüjate autonoomsus turul sõlmivate kokkulepete avalikkus e informatsiooni takistusteta ja moonutamata levik. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujunev (turu)hind täiendab kolme põhilist ülesannet: vahendab informatsiooni toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel. Nõudlust kui seost saame kirjeldada: verbaalselt nõudlustabeline nõudluskõverana matemaatilise funktsioonina Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose) Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus
Kauba kõrge hind turul ahvatleb seda rohkem tootma ja turule müügiks pakkuma. Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Ülesanne 17. (Vaatlus rühmatööna). Võrrelge ühe toidukauba (näiteks leib) hindasid samas müügikohas ja erinevate müügikohtade vahel
Tarbija lähtub oma eelistustest ja ostujõust eesmärgiga saada kasulikkust. Tootja teeb valikuid, millise hinnaga kaupa toota. Eesmärgiga oma tegevusest saada tulu e. kasumit. Hind täidab mitmeid ülesandeid ja suunab kõikide turuosaliste käitumist. Hinna ülesanded: 1)Nõudmise- pakkumise tasakaalustamine ( pakkuda tuleb seda, mida turg vajab) 2)Hinnal on tootjaid suunav ja juhtiv roll (tootmiskulusid tuleb alandada) 3)Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas (konkurents reguleerib hinda) Ülesanne: 1. Ennusta, mis toimub turul kauba hinna ja kogusega. Joonista graafikud. Kaup Majanduslik sündmus Turutasakaal ( hind kogus) puhkusereis Turismifirma edukas reklaamikampaania puhkusereis Saabus külm sügis Tee Kohvihinna tõus ikalduse
annaabi.ee 
