Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis? Nedrema puisniit Pärnumaal, tamme-puisniit Soomaal. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Kasvukohtade/elupaikade hävimine Kasvukohtade reostumine Globaalne kliimamuutus Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Kui suur on adramaa? Ühe adramaa suurus tähendas normaaltalu, mida künti ühe adraga. 16. saj adramaa oli 6-12 ha, Rootsi ajal pisut suurem. Kaitstavad ja ohustatud liigid: Jalgtarn I kat. Balti sõrmkäpp II kat. Kaunis kuldking III kat.
soontaimeliikidest ei ole praegu seadusega kaitstud. 3 Teadusartiklid Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates
Kaunis kuldking( Cypripedium calceolus), (käpalised), LK2, direktiiviliik Valge tolmpea ( Cephalanthera), (käpalised), LK2 Punane tolmpea ( Cephalanthera rubra), (käpalised), LK2 Palu-karukell ( Pulsatilla patens), (tulikalised) LK2, direktiiviliik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum), (linalehikulised) direktiiviliik LK2, direktiiviliik Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), (mailaselised), LK2, direktiiviliik Kõrge kannike ( Viola elatior), (kannikeselisd), LK2 Jalgtarn ( Carex rhizina) , (lõikheinalised), LK 2 Sagristarn ( Carex irrigua), (lõikheinalised), LK2 Õrn tarn ( Carex loliaceae), (lõikheinalised), LK 2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised), LK2 Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2 17
N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav akakapsas, püramiid-akakapsas, soomurakas, palu-liivkann, vesilobeelia, kollane kivirik, püramiid-koerakäpp, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, (ainulehine) soovalk, soohiilakas, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, Russowi sõrmkäpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, püst-linalehik, Saaremaa robirohi, kõrge kannike, jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: sügislill, aasnelk, kuninga-kuuskjalg, siberi võhumõõk, väike vesikupp, valge vesiroos, väike vesiroos, mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold, karukold, paas-kolmissõnajalg,
läbipaistvad, ümarad, ovaalsed või keeljad. Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel), jalgtarn (Tilleoru maastikukaitsealal, Keila ümbruses, Karula Rahvuspargis) odajas astelsõnajalg (Muhu kirderanniku pangal). II kategooria: sile tondipea (Järva, Rapla, Harju ja Lääne-Viru maakondades), mägi- naistepuna (Lääne-Saaremaal), ida-võsalill (Narva jõe ääres Permisküla metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-
annaabi.ee 
