järeldus: mõni z on y. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidataselliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter).
Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1972 - The first logic programming language Prolog developed by Alan 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: Colmerauer at University of Marseilles// Hewlett-Packard introduces a "Type-Writer" programmable calculator Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) 1973 ETHERNET, Bob METCALFE Sholes' klaviatuur (qwerty) ca 1874: 1974- Intel releases its 2-MHz 8080 chip, an 8-bit microprocessor Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG
hambaarst. kirurg. Tsentrum hambaravis Prantsusmaa. Järgnes Saksamaa, Inglismaa. Seoses Ameerika koloniseerimisega koondus ka hambaarst Inglismaalt USAsse. John Baker 1760 läks USAsse, tinglikult USA hambaravi algus. 19.sajand Ameerika hambaravis juhtiv riik. Kunsthambad. 1770 esimesed portselanist kunsthambad. Alexis Duchateau. 1790 disainiti esimene hambaravi tool Josiah Fagg. Pikendatud käepidemed, reguleeritav peatugi, konstrueeriti ka esimene jalgpedaaliga hambapuur. John Greenwood. Eestis 1930 aastatel aeglane jalgpedaal tõrkeks arstid. Mehaaniline asendus elektrilisega igale poole elekter ei jõudnud. Meditsiin 19.sajandil Algas töötuslik pööre masinad. Meditsiinis keemia, bioloogia, tehnika. Apteeker Adam Serturner avastas ja uuris oopiumit. 1805 teatas, et eraldas oopiumist uue aine algne nn. oopiumite iseloomulik uimastav element unejumala Morpheuse järgi Morfiiniks
2 Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana.
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854
Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A